Arengukava.docx

ALA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA
2016-
2019

2015

Sisukord

  1. SISSEJUHATUS

Lk

  1. Add Headings (Format > Paragraph styles) and they will appear in your table of contents.

2


  1. SISSEJUHATUS

  1. Arengukava koostamise eesmärk

Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostatakse kooli arengukava. Arengukava põhieesmärgiks on Ala Põhikooli õpilaste vajadustele, huvidele, võimetele vastava ja turvalise õpikeskkonna loomise kavandamine. Arengukava eesmärgid kolmeks aastaks esitatakse valdkonniti eraldi.

  1. Üldandmed Asutatud 1919. aastal

EELLUGU

Köstrikool Taageperra ehitati 1742. aastal. Antud aastat võib lugeda Taagepera-Ala kandi hariduselu alguseks.

1876. aastal avati Köstrimäe kool. Koolis oli 3 klassi, õpetajateks Jakob ROSENBERG ja Reinhold PÕLD. 1884. aastal põles koolimaja maha.

1820. aastal ehitati koolimajaks praegune Ida Kooritsa elumaja, mis ühtlasi oli ka esimeseks majaks Alal peale kõrtsi. Kool oli 2-klassiline ning mõeldud õigeusklike lastele. Arvatavasti töötas õpetajana Peeter KOLK.

2-klassiline kool on olnud ka Taageperas Karl Käsperi elumajas, seal oli Õpetajaks Kangru talu vanaperenaine.

1860. aastal asutati Karjatnurme kool. Esimene ja ainus õpetaja ning ühtlasi ka koolijuhataja oli aastatel 1860-1890 Peeter STELLMACHER. 1890. aastal põles kool maha. Aasta pärast ehitati uus koolimaja. 1901. aastal põles kool uuesti maha. Lootust kaotamata ehitati kohe uus maja, mis on säilinud tänaseni (endine haigla maja). 1906. aastal oli koolijuhatajaks hr KRIMM. 1907. aastal avati koolis 4 klassi, koolijuhatajaks oli Andres RUSI, õpetajana töötas HION. Rusi töötas aastatel 1907-1936. 1938. aastal suleti Karjatnurme kool õpilaste vähesuse tõttu. Õpilased hakkasid käima Ada Algkoolis.

Kool asus ka Aaval moonakate majas. Õpetajaks oli seal Aadu KAUBER. 1902. aastal põles kool maha. Pärast põlemist ehitas hr. Steinfeld uue kooli Alale lähemale. Koolis käisid õigeusklikud, sellepärast hakkas rahvas kooli nimetama Vene koolitareks. Õpetajaks oli seal hr KUKK. Kool on säilinud tänaseni (Evi Kase elumaja).

Taagepera mõisa, millest tänaseni on säilinud kaunis loss rajas kooli ja pidas seda ka ülal mõisaproua von STRYK. Koolimaja on säilinud tänaseni (perek Ehatähe elamu). Kool oli mõeldud Taagepera mõisa töötajate lastele.

3


ALA KOOLI ASUTAMINE

1919. aastal asutati endise Ala kõrtsi hoonesse Ala Algkool. Ruumide vähesuse tõttu hakkas algkoolis tööle ainult 3 klassi. Esimeseks õpetajaks ja koolijuhatajaks oli

Jaak PEHME.

Ala kõrtsi hoone oli ehitatud maakividest. Hoone kahel pool otsas asusid rehealused ning keskel kõrtsiruumid. Hiljem töötasid kõrtsis 1.-4. klass, 5. ja 6. klass töötasid kõrtsi lähedal Aadu Niilenderi maja.

1927. aastal muudeti Ala Algkool 6-klassiliseks.

1934. aastal lõhuti Ala kõrtsihoone ja kohandati koolimajaks. Oma välimuse on ta säilitanud tänaseni. Ehitamise ajal töötasid 1.-2. klass Aadu Niilenderi majas ja 3.-6. klassi õpilased õppisid Karjatnurme koolis.

1936. aastal taasavati Ala 6-klassiline Algkool. Koolijuhatajaks oli Karl MEOS.

1944. aasta oktoobris muudeti kool 7-klassiliseks.

1961. aastal muudeti kool 8-klassiliseks.

1964. aasta kevadel hakati ehitama Ala koolile uut õppehoonet, mis valmis 28. märtsil 1966. aastal.

1988. aastast töötab kool 9-klassilisena.

1991. aastal nimetati kool Ala Põhikooliks.

  1. aasta maikuus valmis kultuuri-ja spordikompleks.
  2. aastal avati arvutiklass.
  1. aastal saime GLOBE’i kooliks.
  2. aastal avati 15-kohaline õpilaskodu, mis tänaseks on kasvanud 30-kohaliseks.
  3. aastal avati ettevalmistusrühm 3-6-aastastele lastele; saime Öko koolide Rohelise lipu omanikuks; Olümpiakomitee eesotsas Mart Siimanniga avas vastvalminud pallimänguväljaku.
  1. aastal osalesime Unicef'i noorteprojektis „Väike heategu”, mille eest sai kool tänukirja.
  1. aastal osales kool Eesti Haigekassa projektis „Kooli tervisenõukogude tegevuse arendamine” raames valmistati kogumik „Eesti koolide tervisedenduslike tegevuste hea praktika” koostamise eest; kool sai tänukirja.
  2. aastal osales kool Pikapäevakoolide projektis, sai ainukesena Valgamaalt Pikapäevakooli staatuse.
  1. aastal sai kool tänukirja loodusteadusliku ja keskkonnahariduse edendamise eest ülemaailmses haridus-ja teadusprogrammi GLOBE raames.
  1. aastal osalesime Unicef 'i noorteprojektis „Väike heategu”, mille eest sai kool tänukirja.
  2. aastal osalesime Unicef 'i noorteprojektis „Väike heategu”, mille eest sai kool tänukirja.
  1. aastal osalesime Helme valla heakorrakonkursil, mille eest omistati koolile nimetus „Parim heakorrastatud objekt Helme vallas”.

4


  1. aastal osalesime kodukaunistamise konkursil ning kool sai Eesti Vabariigi Peaministrilt tänukirja „Kaunile Eesti kodule” ning mastivimpii.
  2. aastal osalesime Unicef 'i noorteprojektis „Väike heategu”, mille eest sai kool tänukirja.
  3. aastal liideti kool lasteaiaga - lasteaed-põhikool.
  4. aastal esines „Tagasi kooli „ projekti raames ühiskonnaõpetuse tunnis riigikogu aseesimees Jüri Ratas , kellelt sai kool ka tänukirja 18.04.2011.
  5. aastal sai kooli õpilasesindus tänukirja aktiivse koostöö eest Noorte Koolitus-ja Arenduskeskuselt
  6. aastal saime tänukirja Mulgi Kultuuri Instituudilt aktiivse osalemise eest 17. Mulgimaa folklooripäeval
  1. aastal saime tänukirja aktiivse osalemise eest projektis „Prügi vahetund", mille organiseerijateks olid KIK, Teeme ära! Tvo
  2. aastal saime tänukirja Kaitseväe erioperatsioonide üksuselt koostöö ja toetuse eest õppusel "Kevadtorm"

2014. aastal saime tänukirja Tarvastu Vallavalitsuselt ja Mulgi Kultuuri Instituudilt aktiivse osalemise eest Mulgimaa laste folklooripäeval 2014.

2014-2015. aastal saime Haridus-ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi tänukirja osalemise ja abi eest projekti „Põhikooli õpilaste psüühiliste protsesside hindamisvahendite komplekti koostamine ja tugispetsialistide koolitamine" elluviimisel; Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi programm 2014-2015; Riskilapsed ja -noored.

  1. aastal saavutas 6.kl. õpilane Kadri Aria õpetaja Evelyn Tamme juhendamisel maakondlikul bioloogiaolümpiaadil esikoha.

Kooli eripäraks on: 1) asend: Lõuna-Eesti kaunis ja puhas looduskeskkond Õhne jõe ürgorus; 2) koolimaja vanemas hoones on sündinud Eesti-Soome kirjanik Hella Murrik- Wuolijoki, mille tõttu on koolil ka tihedad sidemed Soome Hauho vallaga; 3)koolil on õpilaskodu ja lasteaed (1 liitrühm 2-7-aastaste laste tarvis); 4) koolil on kooliaed (ilupõõsad, marjapõõsad, õunapuud, lilled, kiviktaimla, maitsetaimed , muru); 5) läheduses asuvad arhitektuuriliselt huvitavad objektid: Taagepera kirik asukohaga Alal; esimese eestisoost mõisniku Mats Erdelli kabel Ala kalmistul; Taagepera loss. Ala küla läbib Valga -Uulu maantee. Lähedusse jääb ka Sakala kõrgustik ja selle üks kõrgematest punktidest -Rutu mägi (144 m üle merepinna).

5


  1. Kooli visioon

Kooli visiooniks on kujuneda kooliks, kus on isiksust arendav , koostööd arvestav ja turvaline õpikeskkond. Õpiharjumused ja inimlikkus kogu eluks, elukestev õpe.

  1. Kooli missioon

Ala kool on õpilaste võimetekohast arengut soodustav õpikeskkond, mis võimaldab kujuneda inimeseks, kes tuleb toime edasiste õpingutega ja oma eluga. Töötajate missiooniks on luua tingimused ja toetada iga õpilase arengut. Tagada antava hariduse stabiilsus ja usaldatavus. Arendada akadeemilisi võimeid ja toetada loominguliste võimete arengut.

  1. Põhiväärtused

Ala Põhikooli põhiväärtused on:

Inimlikkus ja õpitahe - olles üksteise vastu inimlikud, tundes kodaniku õiguseid ja vastutust loome ühiselt keskkonna, kus õppimine on elustiil. Kodutunde saavutamiseks ja arenguks soodsa keskkonna loomine õpilaskodu kaudu.

Turvalisus ja sõprus - olles üksteise vastu sõbralikud loome turvalise koolipäeva. Teadmised ja areng - olles iseenda teadmiste suhtes nõudlik loome õpiharjumused kogu eluks. Kõik arenguetapid on hästi jälgitavad, sest koos asuvad nii lasteaed, kool kui ka õpilaskodu.

  1. Huvigrupid

Kooli huvigrupid: õpilased, lastevanemad, hoolekogu, kohalik kogukond, kooli pidaja, töötajad, vilistlased, lasteaed.

Olulisemad koostööpartnerid: Valga Maavalitsus, Helme Vallavalitsus, Ritsu Lasteaed- Algkool.

  1. HETKEOLUKORRA ANALÜÜS

2.1. Olulised aspektid õppeasutuse toimivuse seisukohalt

Õppeaasta jooksul töölt lahkunud õpetajate ametikohtade osakaal õpetajate ametikohtade koguarvust protsentides

2010/11

2011/12

                

2012/13

Eesmärk

a

Koolis

— Grupi keskmine

.

Koolis

Grupi keskmine

Koolis

Grupi keskmine

19,8%

11,1%

--

14,9%

-

-

<10%

5


Õpetaja loetakse koolist lahkunuks ainult juhul kui tai ei ole antud ajal ühtegi kehtivat lepingut mistahes pedagoogilisel ametikohal. 2010-11 õppeaastal oli lahkujaid pisut rohkem vabariigi keskmisest näitajast, kuid 2011-12 ja 2012-13 õppeaastal lahkujaid ei olnud.

Liikuvuse % on samuti madalam ka võrdlusgrupi keskmisest.

Tulemus näitab kaadri stabiilsust, samuti viitab juhtimise ja eestvedamise ning personalijuhtimise mõjususele.

Nõutava kvalifikatsiooniga õpetajate arv vastab riiklikule eesmärgile ning on tunduvalt kõrgem võrdlusgrupi keskmisest (ametikohtade põhjal):

Õpetajate ametikohtade hulka loetakse kehtivad õpetaja, klassiõpetaja, õpiabirühma õpetaja ja eripedagoogi ametikohad. Ametikoht arvutatakse iga õppeaine juures eraldi tundide ja koormusnormi jagatisena.

Kooliaste

2010/11

2011/12

2012/13

         

Eesmärk;

Koolis

Grupi

keskmine

Grupi

Koolis

    keskmine

Koolis

Grupi

keskmine

1 kooliaste -1.-3. klass

100%

93,7%

100%          83,3%

100%

84,2%

100%

II kooliaste -4.-6. klass

100%

88,3%

95,5%         77,8%

100%

79,9%

III kooliaste - 7.-9. klass

100%

80,8%

96,9%         69,7%

100%

72,9%

gümnaasium -10.-12. klass

-

69,2%

_

-

Kolme aasta jooksul on suudetud enam-vähem stabiilsena hoida õpetajate vanuselist struktuuri:

Õpetajate vanuseline jaotus (protsentides)

Vanusegrupp

2010/11

2011/12

2012/13

Koolis

Grupi

keskmine

Koolis

Grupi

keskmine

Koolis

Grupi

keskmine

Kuni 29-aastased

0,9 (6,3%)

1 (7,7%)

1,1 (9,2%)

-(-)

0,9 (7,8%)

30- kuni 39- aastased

2

(15,4%)

2,5 (16,9%)

1 (7,7%)

2,2 (18,5%)

3

(23,1%)

2 (17,8%)

40-kuni 49aastased

3

5,1 (34%)

4

3,9 (33,3%)

2

                                 

3,2 (29%)

7


(23,1%)

(30,8%)                             (15,4%)

50-kuni 59-aastased

3

(23,1%)

4,4 (29,4%)

4 (30,8%)       2,8(23,5%)   4 (30,8%)

:

3,3 (30,2%)

Üle 60-aastased

5

(38,5%)

2 (13,4%)

3 (23,1%)      1,8(15,5%)     4 (30,8)

        

1,7 (15,2%)

Kokku

13

14,9

13                  11,7               13

                

11

Õpetajate vanuseline jaotus kooliastmete vahel (ametikohtade järgi)

2010/11

Vanusegrupp

1 kooliaste 1.-3. klass

1! kooliaste 4.-6. klass

III kooliaste 7.-9. klass

gümnaasium 10.-12. klass

Koolis

Grupi

keskmine

Koolis

Grupi

keskmine

Koolis

Grupi

keskmine

Koolis

Grupi

keskmine

Kuni 29 aastased

0/1

-

0,2

0,2

-

-

30- kuni 39- aastased

0,4

0,4

0,5

0,5

.

1

0/7

-

0

40- kuni 49- aastased

0,9

1

0,8

1,2

1,3

1/4

-

_

50- kuni 59- aastased

        

-

0,7

0,8

0,9

1/3

1/3

-

0

60- aastased ja vanemad

0,9

0,2

0,9

0,4

0/7

0/7

-

-

Kokku

                 

2/3

2,5

3

3,2

.

4,2

4,3

0     0

 |

2011/12

                                                         

Vanusegrupp

1 kooliaste 1.-3. klass

II kooliaste 4.-6. klass

III kooliaste 7.-9. klass

gümnaasium 10.-12. klass

8


Koolis

Grupi

keskmine

Koolis

Grupi

keskmine

Koolis

Grupi

keskmine

Koolis

Grupi

keskmine

Kuni 29 aastased

0,1

0,2

0,4

0,2

0,4

0,2

-

-

30- kuni 39- aastased

-

0,5

0,5

0,4

0,6

0,4

-

-

40- kuni 49- aastased

1

0,7

0,8

0,8

1,5

0,8

-

-

50- kuni 59- aastased

0,2 :

0,5

0,9

0,5

1,4

0,8

-

-

60- aastased ja vanemad

0,9

0,1

0,3

0,3

0,4

0,5

-

-

Kokku

2,1

        

2

2,9

2,2

4,3

2,8

0

0

2012/13

Vanusegrupp

1 kooliaste 1.-3. klass

II kooliaste 4.-6. klass

III kooliaste 7.-9. klass

gümnaasium 10.-12. klass

Koolis

Grupi

keskmine

Koolis

r

Grupi

keskmine

Koolis

Grupi

keskmine

Koolis

Grupi

keskmine

Kuni 29 aastased

-

0,1

-

0,2

-

0,2

-

-

30- kuni 39- aastased

0,1

0,4

1

0,4

1,1

0,5

-

        -

40- kuni 49- aastased

0,1

0,7

0,6

0,6

1,3

        

0,8

-

-

50- kuni 59-

aastased

0,9

0,5

0,9

0,7

j        

1,4

0,9

-

-

60- aastased ja vanemad

0,8

0,2

0,8

0,3

0,3

0,5

-

Kokku                

2

1,8

3,4

2,1

4,1

2,9

0

0

9


Õpilastega seotud statistika

Üldnäitajad

03.06.2014

2010/11

2011/12

2012/13

Koolis

Grupi

keskmine

Koolis

Grupi

keskmine

11

Koolis

Grupi

keskmine

Õpilaste arv kokku

57

56

72,2

                        

49

35,5

46             36,8

1 kooliaste -1.-3. klass

10

11

20,6

10

12,1

8

11

II kooliaste - 4.-6. klass

18

19

23,9

13

11,5

14

11,9

III kooliaste - 7.-9. klass

29

26

27,6

26

13,2

24

14,2

gümnaasium -10.-12. klass

0

0

0

-

-

--

-

Õpilaskodu kohtade arv

0

o

2,7

30

21,9

30

21,2

Klassi täituvus

ii

põhikoolis

7

s

9,4

7

7,3

6,6

6,8        

Klassi täituvus gümnaasiumis

_

-

3

-

-

Tabelitest on näha, et I kooliastmes on õpilaste arv väiksem vabariigi võrdlusgrupi keskmisest, II ja III kooliastmes on õpilaste arv suurem vabariigi grupi keskmisest võrdlusnäitajast. Klassikomplektide keskmine täituvus on olnud enam-vähem sama vabariigi keskmise näitajaga.

Tugisüsteemide kaudu toetatud õpilaste osakaal õpilaste üldarvust (protsentides)

2010/11

2011/12

2012/13

Koolis Grupi keskmine

Koolis

Grupi keskmine {Koolis

Grupi keskmine

io


Tugisüsteemide kaudu toetatud õpilaste arvu hulka loetakse õppurid, kellele on rakendatud õppeaasta jooksul vähemalt üks tugisüsteemidest (Õpiabirühm ajutiste õpiraskustega õpilastele, õpiabirühm logopeedilise abi osutamiseks, individuaalne õppekava, individuaalne õppekava pikendatud õppel, koduõpe tervislikel põhjustel, koduõpe vanemate soovil, koduõpe psühhiaatriahaiglas, koduõpe lastehaiglas, tugiisik koolikorraldusliku meetmena, tugiisik SoM määruse kohaselt). Vajalik oleks tööle rakendada pidevalt koolis viibiv eripedagoog.

Põhikooli ühtsete ülesannetega eksamite tulemused õppeaineti keskmisena hinnetes

Õppeaine

                         

2010/11

2011/12

                

2012/13

;

Koolis

Riigi keskmine

Koolis

Riigi keskmine

Koolis

Riigi keskmine

keel ja kirjandus, emakeel

3,2

3,7

3,5

3,7

-

3,8

matemaatika

2,5

                

3,5

3

3,5

3,7

        

Põhikooli ühtsete ülesannetega eksamitulemuste keskmised arvutatakse välja Õppeainete lõikes, kui vastava eksami sooritas 5 või enam õpilast. 2012-13 õppeaastal oli vastava eksami sooritajaid alla 5.

Õpilasi arvuti kohta

2010/11

2011/12

2012/13

Koolis

Grupi keskmine

Koolis

Grupi keskmine

Koolis

Grupi keskmine

3:1

7:1

3:1

6:1

3:1

5:1

Olukord on koolis vabariigi keskmisest näitajast tunduvalt parem Õpetajaid arvuti kohta

2010/11

2011/12

2012/13

Eesmärk

        

Koolis

Grupi keskmine

Koolis

Grupi keskmine

Koolis

Grupi keskmine

1:1

1:1

        

1:1

2:1

1:1

1:1

5:1

Eesmärk on täidetud.

Edasiõppijate osakaal põhikooli lõpetajate üldarvust (protsentides) 2010/H lj 2011/12        2012/13        eesmärk

Koolis

Grupi keskmine

Koolis

Grupi keskmine

Koolis

Grupi keskmine

eesmärk

100%

96,5%

100%

94,1%

66,7%

95,5%

100%

KOOLIEELSE LASTEASUTUSE TEGEVUSNÄITAJAD

Õpilaste koguarv õppeasutuses: 17

A. LAPSEGA SEOTUD NÄITAJAD

Lasteasutuse külastatavus

Rühma täituvus

Hariduslike erivajadustega arvestamine

A3. Tugisüsteemide kaudu toetatud laste osakaal toetust vajavate laste koguarvust lasteasutuses (protsentides)

ilu        .-

2012/13

Eesmärk

Õppeasutus

Grupi keskmine

risti . 3

.         -

92,3%

100%

Tugisüsteemide kaudu toetatud laste arvu hulka loetakse lapsed, kellele on rakendatud õppeaasta jooksui vähemalt üks tugisüsteemidest (tugiõpe eesti keel teise keelena, eripedagoogiline abi. individuaalne arengukava, logopeediline abi. tugiisik).

B. PERSONALIGA SEOTUD NÄITAJAD Pedagoogide kvalifikatsioon

Bl. Nõutava kvalifikatsiooniga pedagoogide osakaal pedagoogide üldarvust (ametikohtade järgi, protsentides)

2012/13

Eesmärk

Õppeasutus

Grupi keskmine

100 %

83,4%

100%

12


Pedagoogide vanuselise koosseis

B3. Pedagoogide vanuseline koosseis vanusegrupid (protsentides)

2012/13

Õppeasutus

Grupi keskmine

Kuni 29-aastased

33,3%

4,8%

30- kuni 39-aastased

-

14,5%

40- kuni 49-aa$tased

-

36,3%

50- kuni 59-aastased

66,7%

36,2%

60a. ja üle

-

8,2%

Pedagoogide liikuvus

B4. Töölt lahkunud pedagoogide osakaal pedagoogide üldarvust (ametikohtade järgi, protsentides)

2012/13

:r::- ~ .

Eesmärk

Õppeasutus Grupi keskmine

        —         — *'■—'-j

-

10%

C. KOOLIEELSE LASTEASUTUSE NÄITAJAD Lasteaia õpetajate suhtarv

Cl. Keskmine laste arv õpetaja ametikoha kohta rühmas

2012/13

Eesmärk

Õppeasutus

Grupi keskmine

16

8,6

10

Eesmärk

3.5

C3. Keskmine mänguväljaku suurus lapse kohta (ruutmeetrites)

2012/13

Eesmärk

Õppeasutus

Grupi keskmine

5

63,4

7.5

Arvutitega varustatus

C4. Keskmine pedagoogide arv ühe internetiühendusega arvuti kohta

2012/13

Eesmärk

Õppeasutus

. »         -* • V

Grupi keskmine

0,1

0,3

3

13

Õppeaasta 2012/13        2013/14        2014/15        2015/16        2016/17        2017/18        2018/19

  1. kl astujad        3        5        6        7        6        5        6

9. kl lõpetajad        3        12        4        7        6        5        5

  1. Parendustegevused tulenevalt sisehindamisest

Eestvedamine ja juhtimine

1 .Mikrokliima küsimustiku tulemuste põhjal võib öelda, et parendamist vajab teavitustöö mittepedagoogilise personali hulgas , kes mõningates küsimustes ei asu mõnikord positiivsel poolel; kollektiivis on paar inimest, kes ei tunneta mikrokliimat sedavõrd hästi nagu seda on pedagoogilise kaadri puhul. Rohkem on vaja edaspidi kooli koostöögruppidesse kaasata teenindavat personali.

  1. Infovahetus: kooli üldiste tegevusvaldkondade arutelu jaoks jääb aega väheks.
  2. Arengukava kolmeaastase perioodi väljatöötamisse kaasata rohkem teenindavat personali.

Personalijuhtimine

1.Seoses õpilaste arvu vähenemisega eelnevate aastate jooksul, praegu on õpilaste arv stabiliseerunud, töötab osa inimesi osalise koormusega, mistõttu ka nende perede sissetulekud on vähenenud ning see ei toeta hariduseesmärkide ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamist. Alla 1,0 ametikoha on koolis 9 pedagoogil ning 6 töötajal teenindava personali hulgast.

  1. Täiendkoolituse kaudu jõuda nii kaugele , et pedagoogid oleksid võimelised õpetama erinevaid aineid saamaks normkoormuse. Raskusi on tekkinud spetsiifilistes IT-küsimustes personali nõustamisel ja juhendamisel ning arvutivõrgu hooldamisel.
  2. Mõned ametijuhendid, lähtuvalt PGS-st, vajavad korrigeerimist.

Personali kaasamine ja toetamine, arendamine.

1 .Koolitussummade stabiilsena hoidmine kooli eelarves.

  1. Koolituse tõhususe hindamine sagedamini kui üks kord õppeaastas.
  2. Koolitusjärgse aruandlus-ja tugisüsteemi arendamine (tagasiside).

Personali hindamine ja motiveerimine.

  1. Õpetaja igakülgset töö kvaliteeti on raske mõõta.
  2. Enesehindamissüsteemi on raske kaasata teenindavat personali.
  3. Uues arengukavas planeerida enesehindamise koolitused nii pedagoogilisele kui ka teenindavale personalile.

Personali rahulolu


Töötajate rahulolu -uuringud näitavad, et kooli töökeskkonna osas on muutused kõige positiivsemas suunas arenenud(93%). Töötajatest 76 % leidis, et tema tööd hinnatakse täielikult, 24 % oli sellega osaliselt nõus. Edu eest olümpiaadidel ja konkurssidel tunnustab juhtkond kõiki juhendajaid, selle poolt oli 100% pedagoogidest.

Töötajate rahulolu-uuringute tulemused näitavad, et järgneval kolme aastal tuleb:

  1. Suuremat tähelepanu pöörata mittepedagoogilise personali motivatsiooni-ja tunnustussüsteemile.

Koostöö huvigruppidega

1 .Koostöö kvaliteedi parandamine mõningate huvigruppidega (teistest piirkondadest meie kooli ja õpilaskodusse asunud laste omavalitsuste töötajatega; probleemsete perekondadega).

  1. Puuduvad vastavad kriteeriumid selle valdkonna töö edukuse hindamiseks.
  2. Lastevanemate vähene huvi osaleda koolielus.
  3. Koostöö õpilasesindusega vähene.

Propageerida klassidevahelisi võistlusi ürituste osalusprotsendi arvestamisel.

Määrata probleemsetele peredele ka koolipoolsed tugiisikud ja koostada kava koostööks nendega.

  1. Koostöö õpilaskodu õpilaste vanematega raskendatud pika vahemaa tõttu.

Luua ühine alus huvigruppidega koostöö kavandamiseks, arendamiseks ja hindamiseks (2015.a.).

Huvigruppide kaasamine

1 .Õpilaste seas leidub vähe aktiivseid noori, kes ise sooviksid midagi oma arengu huvides ära teha; ka pole vahel õpilasesindus vajalikul määral osalenud ürituste planeerimisel ja läbiviimisel.

  1. Lastevanemate apaatsuse kasv koolis toimuvate kl. ja üldkoosolekute vastu, stabiilselt madal osalusprotsent viimastel aastatel ( osalus jääb 20 ja 30% vahele ) - kas põhjuseks majandusprobleemid või pole lastega tegelemiseks aega; tavaliselt osalevad arenguvestlustes lastevanematest emad.
  1. Püüelda lastevanemate huvi äratamisele ning kaasata edaspidi vähemalt 45% lastevanemate koosolekutel osalemine , I kooliastmes 100 %; haarata isasid arenguvestlused vähemalt 25%.
  1. Rohkem tähelepanu pöörata õpilasesinduse kaasamisele ja suunamisele (huvijuht).
  2. Püüelda lastevanemate huvi äratamisele ning kaasata edaspidi vähemalt 45% lastevanemate koosolekutel osalemisele , I kooliastmes 100 %; haarata isasid arenguvestlused vähemalt 25%.

15


  1. Kaasata rohkem õpilaskodu lapsevanemaid kontakteerudes vähemalt 1 x nädalas (tel, internet, e-kool).

Ressursside juhtimine

Puudu jääb informatsioonist hankimaks koolielu mitmekesistamiseks lisaressursse projektidest, info on kaootiline ja ebapiisav. Puudub ka vastav inimene, kellel oleks aega sellega tegelemiseks.

1 .Aktiviseerida tegevust saamaks vajalikku ja õigeaegset informatsiooni koolide rahastamise tarvis toimuvatest projektidest.

2. Planeerida vahendid õuesõppe vajadusteks ning arendada vastavat õpikeskkonda.

Koolil oleksid olemas kõik vajalikud eelarvelised vahendid oma missiooni elluviimiseks. Eelarve arutelu on demokraatlik, arvestatakse kõikide huvigruppide ettepanekuid lähtudes kooli missioonist, visioonist ja õppeaasta prioriteetidest.

Eesmärgid: ressursside juhtimine toimub lähtuvalt riigi poolt kehtestatud seadustest, õppekavast ja kooli põhimäärusest ning arengukavast ja et vahendid oleksid piisavad nende eesmärkide saavutamiseks.

Tegevused eesmärkide saavutamiseks: eelarve projekt koostatakse kogu kollektiivi osavõtul; välja on töötatud vastav kooli eelarve projekti vorm , millesse personal saab märkida oma põhjendatud vajadused kooli ees seisvate eesmärkide saavutamiseks; eelarveprojekti läbiarutamine toimub direktori poolt koolis ning kohaliku omavalitsuse raamatupidamise ja vallavalitsusega ning selle kinnitab vallavolikogu.

Vajadusel toimub aasta lõpul eelarveartiklite osas korrigeerimine , mis on tingitud aasta jooksul toimunud ettenägematutest vajadustest

2.3. Kooli tugevad ja nõrgad küljed SWOT analüüsi põhjal

Eestvedamine ja juhtimine

TUGEVUSED

Kooli ühisüritused

Kooli ja lasteaia liitmine

Õpilaskodu olemasolu ja arendamine

Kooliaia olemasolu ja arendamine

NÕRKUSED

Juhtkonna ja õpetajate töö vähene presenteerimine Tegevuste ja tulemuste vaheliste seoste vähene väljatoomine Sisehindamissüsteem pole kõigile üheselt arusaadav Personalijuhtimine TUGEVUSED

Kõrge kvalifikatsioonitase pedag. personalil Õpetajad täiendavad aktiivselt end metoodiliselt

Täiendavate ametikohtade olemasolu (õppealajuhataja, huvijuht, õpilasnõustaja-sots.ped.) Arenguvestlused

Teenindava personali koolitamine.

17


Ühised väljasõidud NÕRKUSED

Seoses teatud reformidega haridusvallas on viimastel aastatel kadunud õpetajate motivatsioon

Majanduspersonalile vähe koolitusi

Ametijuhendid vajavad ülevaatamist ja täpsustamist

Tunnustamise süsteem vajab täiustamist ja rahalist katet

Tagasiside koolitustelt vähene

Seoses õpilaste arvu vähenemisega on vähenenud õpetajate koormused.

Koostöö huvigruppidega TUGEVUSED

Interaktiivse päeviku ( eKool) rakendamine ja arendamine.

Koolielu kajastamine vallalehes on positiivne Lastevanemate kaasamine ühistele väljasõitudele, ühisüritustele.

Traditsiooniliste tähtpäevade tähistamine on tore ja vajalik.

Tihe koostöö vallaga toimib

Tihe koostöö politseiga

Sagedased õppeekskursioonid õpilastele

Projektidest raha juurdesaamine (eriti KIK-i projektid) koolielu mitmekesistamiseks. NÕRKUSED

Lastevanemate vähene huvi koolis toimuva vastu Õpilaste ja lastevanemate vähene terviseteadlikkus Lastevanemad pole kursis laste ja õpetaja tööga Huvigruppide kaasamine pole kahjuks alati efektiivne Koostöö õpilasomavalitsusega väike (aktiivsus madal)

Vähene huvi mõne lapsevanema poolt, kelle laps on mujalt piirkonnast meie õpilaskodus elama ja õppima asunud, koostöö nendega raskendatud.

Ressursside juhtimine TUGEVUSED

Eelarve koostamise protsessis on võimalik osaleda kõigil kollektiivi liikmetel Projektide kaudu on suudetud hankida lisaressursse.

Tihe koostöö kohaliku omavalitsusega

Lasteaia ja õpilaskodu finantseerimine

NÕRKUSED

Koolimööbel vananeb

IT-süsteem aeglane

Vana maja katusega probleeme

Vana maja kanalisatsiooni ühendamine kooli üldise kanalisatsiooniga

Vana maja fassaadi remont

Spordisaali välisfassaadi remont

Õppe- ja kasvatusprotsess

TUGEVUSED

Haridusliku erivajadusega (HEV) õpilastele pööratakse piisavalt tähelepanu

Õpilaste individuaalsete vajadustega ja võimetega arvestamine väikestes klassides

Arenguvestlused õpilastega

Diferentseeritud õpetamine on tulemuslik

Ainetundide läbiviimine arvutiklassis ja õuesõpe

Töökava koostamisel lähtutakse õpilastest

Toimib õpiabi

Võimalused järelõppeks toimivad (õpetajate konsultatsioonid)

18


NÕRKUSED

Andekad jäävad tahaplaanile

Tihedama koostöö puudumine tugisüsteemidega

Õpilastel puuduvad tööharjumused (oskused õppida)

Käitumisprobleemid Vanemad ei jälgi e-kooli Õpilastega seotud tulemused TUGEVUSED

Vaimselt ja füüsiliselt turvalise keskkonna olemasolu Konsultatsioonide rakendamine

Lihtsustatud õppekava ja diferentseeritud Õppe rakendamine Karjäärinõustaja olemasolu 4-5-tele õppijate arv NÕRKUSED

Probleemid koolikohustuse täitmisega (nt Pukast, Õrust ja Valgast õpilaskodus olevad Õpil.) Palju puudulikke hindeid, eriti riskigrupi lastel Puudub oma kooli tunne Õpilaste arvu vähene tõus

Vähene tagasiside pärast kooli - kas saab elus hakkama

Õppekeskkond

TUGEVUSED

Säästlik majandamine ja keskkonnahoidlik suhtumine

Aktiivne projektitöö loodusainete valdkonnas, sagedased loodushariduslikud õppekäigud

Õpetajad saavad piisavalt kontoritarbeid ja muid õppevahendeid

Lasteaia olemasolu

Õpilaskodu olemasolu

Oma söökla olemasolu

Oma katlamaja olemasolu

Kool on korralikult remonditud

Õpilassõbralik ja turvaline keskkond

Õuesõppe varikatused ning lauad-pingid

Kooliaed

NÕRKUSED

Lasteaia mänguväljak (atribuutika) vajab renoveerimist Vana maja katus ja välisfassaad vajab remonti Spordisaali välisfassaad vajab remonti Huvitegevus TUGEVUSED

Õpilased esinevad edukalt koolisisestel ja kooliväliste! üritustel

Külalisesinejad

Koostöö projektides

Sagedased väljasõidud-õppeekskursioonid KIK-i projektidest saadud vahenditest

Õppeköögi olemasolu

Kooride ja ansamblite olemasolu

Jõusaali ja võimla olemasolu

NÕRKUSED

Vähe projekte

Vähene huvi ringide vastu

Õpilased passiivsed

19


  1. TEGEVUSKAVA JA STRATEEGILISED EESMÄRGID KOLMEKS AASTAKS 3.1. Eestvedamine ja juhtimine

Eesmärgid:

  1. Kooli juhtimisstrateegiate täiustamine
  2. Meeskonnatöö tähtsustamine
  3. Rakendada osalusdemokraatia põhimõtteid

4.

Parendusvaldkonnad

Tegevused

Oodatavad

tulemused

Tähtaeg

Vastutaja

Tõhustada innustamist ja julgustamist

Viia läbi

arengvestlused kõigi töötajatega

Läbi viidud arenguvestlused

Igal aastal

Direktor

Vastuvõtt õpetajatele

3 vastuvõttu aastas (õpetajate päev, jõulud, õ-a lõpu vastuvõtt)

Toimunud

vastuvõtud

Igal aastal

Direktor

Ühised eesmärgid

Oma maja- tugevama meeskonnatunde kasvatamine

Koostöö

suurenemine

2015-2019

Lea Abolkaln

Metoodikakomisjoni töö täiustamine

Viia läbi koosolekud vähemalt kaks korda aastas

Ainetevaheline koostöö, õpetajad saavad kaasa rääkida kooli arendustegevuses

Igal aastal

Lea Abolkaln

Üldtööplaani

aktualiseerimine

Töötab välja sobiliku vormi

Olemas toimiv tööplaan

2015-2019

Lea Abolkaln

Arenguseminar

Vähemalt üks arenguseminar aastas

Uued ideed ja mõtted

Igal aastal

Karjäärikoordinaator

Infoleviku parandamine, eriti õpilaskodu personaliga.

Igal veerandil toimub koosolek

Efektiivsed koosolekud vastavalt tekkinud vajadusele.

2015-19

Direktor Lea Abolkaln

Sisehindamissüsteem kõigile arusaadav

Ettekanne

sisehindamisest

Loeng toimunud

2016

Direktor

Õpilaskodu

osatähtsuse

suurendamine

Riskiperedest laste kaardistamine, õpilaskodu vajaduse selgitamine peredele

Lapsed ja nende vanemad on riigipoolsest abist teadlikud, vajadusest aru saanud

2016-19

Direktor

Väikeklasside vajaduse selgitamine haridusmaastikul

Erinevate

võimaluste-vajaduste selgitamine vastavalt lapse

isikuomadustele

Lapsevanemad ja üldsus on aru saanud eri vajadustest meie haridusmaastikul

2016-19

Direktor

3.1.1 Personalijuhtimine

Eesmärgid:

  1. Anda ja saada tagasisidet läbi arenguvestluste
  2. Edasi arendada töötajaid motiveeriv tunnustussüsteem
  3. Jätkata personali ühiskoolitusi, täiendkoolitusi

20


4. Pöörata suuremat tähelepanu õpilaskodu kaadri töökvaliteedi parandamisele.

Parendusvaldkonnad

Tegevused

Oodatavad tulemused

Tähtaeg

Vastutaja

Majanduspersonali

koolitused

üks üldarendav koolitus igal aastal(suhtlemine)

Majanduspersonali teadlikkuse tõus

2017

Direktor

Ametijuhendite täpsustamine, kaasajastamine

Üle vaadata ametijuhendid ning kaasajastada

Kehtivad kaasajastatud ametijuhendid

2016

Direktor

Arenguvestlused

töötajatega

Läbi viia arenguvestlused, täiustada ühtset arenguvestluse läbiviimise vormi

Läbiviidud

arenguvestlused, mille tulemusena paranenud töökvaliteet

Igal aastal

Direktor

Koolitusplaanide

konkretiseerimine

Õppeaasta 1. veerandil õppenõukogus teavitada õpetajaid sisekoolitustest

Toimunud loengud 2.,3 .,4. veerandil

Igal aastal

Lea

Abolkaln

Ühised väljasõidud

Vähemalt korra aastas toimub koolitus väljasõiduga

Toimunud väljasõidud

jätkub

Direktor

Tunnustamise

süsteemi

parendamine

Kirjeldada tunnustamise süsteem

Toimiv tunnustamise süsteem

2016

Direktor

Parandada tagasisidet koolitustelt saadud teadmiste osas

Viia läbi

metoodikapäevi kaks korda aastas tagasiside saamiseks ja kogemuste levitamiseks

Metoodikapäev läbi viidud, töötajatel kirjalik tagasiside esitatud

jätkub

Lea

Abolkaln

Õpilaskodu

kasvatajate

kvalifikatsiooni

tõstmine

Leida võimalusi koolituste leidmiseks Õpilaskodu personalile. Koolitusjärgse aruandlussüsteemi arendamine.

Käidud koolitustel ja omandatud vastav kvalifikatsioon

2016

Direktor;

Lea

Abolkaln

  1. Koostöö huvigruppidega

Eesmärgid:

  1. Rohkem aktiviseerida erinevaid huvigruppe
  2. Saada tagasisidet huvigruppide ootustest ja vajadustest.

Parennsvaldkonnad

Tegevused

Oodatavad

Vastutaja

tulemused

tahtaeg

Lastevanemate vähene huvi koolis toimuva vastu

Klassikoosolekutel kirjeldada lastevanematele seadusest tulenevaid kohustusi ja õigusi.

Teadlikumad

lastevanemad

jätkub

Direktor Klassijuhataja

Parandada ülevaadet hoolekogu tegevusest

Kajastatakse kooli kodulehel

Olemas ülevaade

hoolekogu

tegemistest

2016

Direktor

Efektiivsemaks muuta huvigruppide

Kaasata arenguseminarile. Võimalusel huvigruppide

Kaasatud, huvitatus tõusnud.

2016

Direktor

21


kaasamine

koolitamine; koosolekute korraldamine.

Vallalehe ja maakonnalehe kaasamine koolielu kajastamisse

Õpi laste j a teiste huvigruppide kaasamine

Vähemalt üks artikkel koolielust iga kuu

2016

Direktor

Õpetajad

Huvijuht

Lastevanematele korraldatud töövarjupäevad, avatud tunnid

Jätkata lastevanematele mõeldud töövarjupäevadega ja avatud tundidega. Pöörata tähelepanu vanavanematele.

Lastevanemate rahulolu kooliga suurenenud

2016

Lea

Abolkaln

Perepäev

Kevadel viia läbi perepäev

Toimunud perepäev

Igal aastal

Huvijuht

Parendada välismeediaga suhtlemise süsteemi

Kirjeldada meediaga suhtlemine

Valminud on vastav dokument

2015-19

Direktor

Koostöö

õpilasomavalitsusega väike (aktiivsus madal)

Kohtumine juhtkonnaga 1 x veerandis

Toimiv koostöö

2017

Lea

Abolkaln

Huvijuht

  1. Ressursside juhtimine

Koolil oleksid olemas kõik vajalikud eelarvelised vahendid oma missiooni elluviimiseks. Eelarve arutelu on demokraatlik, arvestatakse kõikide huvigruppide ettepanekuid lähtudes kooli missioonist, visioonist ja õppeaasta prioriteetidest.

Eesmärgid: ressursside juhtimine toimub lähtuvalt riigi poolt kehtestatud seadustest, õppekavast ja kooli põhimäärusest ning arengukavast ja et vahendid oleksid piisavad nende eesmärkide saavutamiseks.

Tegevused eesmärkide saavutamiseks: eelarve projekt koostatakse kogu kollektiivi osavõtul; välja on töötatud vastav kooli eelarve projekti vorm , millesse personal saab märkida oma põhjendatud vajadused kooli ees seisvate eesmärkide saavutamiseks; eelarveprojekti läbiarutamine toimub direktori poolt koolis ning kohaliku omavalitsuse raamatupidamise ja vallavalitsusega ning selle kinnitab vallavolikogu.

Vajadusel toimub aasta lõpul eelarveartiklite osas korrigeerimine , mis on tingitud aasta jooksul toimunud ettenägematutest vajadustest.

Parendusvaldkonnad

Tegevused

Oodatavad tulemused

Tähtaeg

Vastutaja

Info puudulikkus hankimaks koolielu mitmekesistamiseks lisaressursse projektidest

Uurida erinevatest allikatest ressursside saamise võimalikkusest projektide kaudu (KIK,

kultuurikapital, Partnerluskogu)

Leitud infokanalid, mille kaudu hakatakse infot edastama.

2016-

19

Huvijuht

Karjäärikoordinaator

IT-süsteem puudulik- liiga aeglane

Kirjeldada puudused ja leida võimalus kitsaskohtade kõrvaldamiseks

Toimiv IT-süsteem

2017

Lea Abolkaln

22


Arvutipargi ja operatsioonisüsteemi uuendamine

Vanemate arvutite väljavahetamine uuemate vastu, Windows XP asendamine uuemaga

Arvutid uuendatud, operatsioonisüsteem id uuemad ja kiiremad- turvalisemad

2017

Lea Abolkaln Majandusjuhataja

Vana maja katuse osaline remont

Üle kontrollida vee lekkimise kohad ning parandada katus kiviplaatidega

Katus on veekindel.

2017

Majandus

juhataja

Spordisaali välisfassaadi remont

Välisfassaadi

krohviparandused

Välisfassaad

remonditud

2018

Majandusjuhataja

Koolimööbel

vananeb

Uuendada koolimööblit vastavalt vajadusele (amortiseerumisele)reguleeritavad lauad-toolid

Osaline vahetamine pidevalt

Igal

aastal

Direktor

Majandusjuhataja

Säästlik

majandamine ja keskkonnahoid

Tähelepanelikumalt jälgida ressursside kasutamist, olla kokkuhoidlik (paber, vesi, eh, küte)

Toimiv säästurežiim

Igal

aastal

Majandusjuhataja

  1. Õppe- ja kasvatusprotsess

Eesmärgid:

  1. Vajalikud muudatused-täiendused õppekavas
  2. Pöörata tähelepanu iga õpilase võimetekohasele arengule
  3. Välja töötada meetodid iga õpilase motiveerimiseks
  4. Tähelepanu pöörata andekamatele õpilastele
  5. Õpiabi aktualiseerimine (HEV õpilased)

Parendusvaldkonnad

Tegevused

Oodatavad tulemused

Tähtaeg

Vastutaja

HEV õpilastele piisavalt tähelepanu

Rühmade moodustamine

Olemasolev rühmaõpe

2016-19

Käidi

Kuškis

Lea

Abolkaln

Paindlik

hindamissüsteem

Pidada arvestust ja tegeleda individuaalselt üksikute „3”dega õpilastega ning motiveerida neid

Kvaliteedi tõus

jätkub

Lea

Abolkaln

Ainetundide

läbiviimine

arvutiklassis

Motiveerida õpetajaid ainetunde läbi viima arvutiklassis

Ainetunde viiakse rohkem läbi arvutiklassis

jätkub

Lea

Abolkaln

Käidi

Kuškis

Paljundus, paberite kulu

Üle vaadata paberi-ja paljunduskasutus. Selgitada õpetajatele

Töölehed ratsionaalselt moodustatud

jätkub

Lea

Abolkaln

Töökava koostamisel lähtutakse õpilastest

Kontrollida töökavade rakendatavust

Toimivad töökavad

2016-19

Lea

Abolkaln

Andekad jäävad tahaplaanile

Aineõpetajad arvestavad töökava planeerimisel andekate lastega Leida võimalus ette valmistada andekaid

Erineva tasemega töölehed ainetunnis Individuaalne õppekava andekatele

2016-19

Lea

Abolkaln

23


õpilasi ja leida võimalus tasustada juhendavaid õpetajaid

Õpilastel puuduvad tööharjumused (oskused õppida)

Selgitada õpilastele õpetajapoolseid ainealaseid ootusi ja nõudmisi

Õppima õppimise koolitus õpetajatele

Õpilased oskavad ainet paremini omandada

Igal aastal

Lea

Abolkaln

Toimib logopeedilise (õpiabi) andmine pidevalt

Esitab kokkuvõtte õppeaasta lõpus

Olemas kokkuvõte

Igal aastal

Lea

Abolkaln

Viivi

Kuus

Vanemad ei vaata e- kooli

Veerandi keskel saadetakse hinnetelehed

e-kooli kasutamine suurenenud

jätkub

Lea

Abolkaln

Puudub kolleegide vaheline tunnustus

Luua tunnustussüsteem „Hea kolleegi” valimine

Süsteem kehtestatud

2016

Huvijuht

Raamatukogu

kasutusaktiivsuse

suurendamine

Raamatukogus saavad õpilased tegeleda õppetegevusega ja ilukirjandusega või oodata bussi

Raamatukogu toetab õppekasvatustegevust

2016-19

Huvijuht

Kl.juh-d

Raamatukogu tegevus

Raamatukogu koostab oma tegevusplaani

Toimiv tegevusplaan

2016

Huvijuht

  1. Õpilastega seotud tulemused

Eesmärgid:

  1. Tagada koolikohustuse 100 % täitmine
  2. Vaadata läbi hindamise põhimõtted (kujundav hindamine; hindamine väljundipõhise õppe korral.)

Tegevused

Oodatavad

tulemused

Tähtaeg

Vastutaja

4-5-tele õppijate arv normaalne

Tegelemine kuni paari „3”ga õpilastega

Kvaliteedi tõus

2016-19

Lea

Abolkaln

Koolikohustuse

tagamine

Pidev kontroll, võrgustikutöö

Kõik õpilased

omandavad

põhihariduse

jätkub

Lea

Abolkaln Kl. juh.

Rohkem tähelepanu andekatele õpilastele

Kasutada rohkem õppetöö individualiseerimist

Toimiv

individ. õppetöö

2016-19

Lea

Abolkaln

Aineõpet.

Kujundava hindamise arendamine

Süsteemi kirjeldamine, väljaõppe korraldamine pedagoogidele

Toimiv hindamissüsteem

jätkub

Direktor

Lea

Abolkaln

  1. Õppekeskkond

Eesmärgid:

  1. Tegeleda õppekeskkonna parandamisega.
  2. Kaasajastada õppevahendid.

24


Oodatavad

tulemused

Tähtaeg

Vastutaja

Kvaliteetse magnetofoni vajadus võõrkeeleeksami lindistamiseks

Leida eelarves võimalus kvaliteetse magnetofoni soetamiseks

Koostöö tulemusel

lahendatakse

probleem

2016

Direktor

Majandus

-juh.

Videoprojektoreid vähe

Soetada vähemalt üks statsionaarne projektor

Klassides on

statsionaarsed

projektorid

2016

Direktor

Õppevahendite

nappus

Kaasajastada

õppevahendeid

Õpetajad kasutavad tundides uusi õppevahendeid

2016

Direktor

Lasteaia riietusruum vajab laiendamist

Laiendada riietusruumi endise kinoruumi arvelt

Riietusruum on laiendatud

2018

Majandus

-juhataja

Lasteaia

mänguväljaku

atribuutika

amortiseerunud

Uuendada atribuutikat

Atribuutika on uuendatud

2016

Majandus

juhataja

Aiatööriistad

amortiseerunud

Soetada uued aiatööriistad

Uued aiatööriistad olemas

2016

Direktor

  1. Huvitegevus

Eesmärgid:

  1. Kirjutada rohkem projektitaotlusi.
  2. Motiveerida õpilasi rohkem osalema huviringides.
  3. Läbi ühisürituste süvendada oma kooli tunnet.

Parendusvaldkonnad

Tegevused

Oodatavad

tulemused

Tähtaeg

Vastutaja

Osaleda rohkem projektides

Kirjutada projekte kultuurkapitali, KIK, Leida uusi ideid

Elluviidud projekt

Igal aastal

Huvijuht

Osalemine koolivälistel üritustel

Info levitamine

Osaletud

koolivälistel üritustel

jätkub

Huvijuht

Külalisesinejad

Jätkuv toetus külaliste kutsumisele

Õpilaste silmaring avardunud

jätkub

Huvijuht

Kl.-juh-d

Vähene huvi ringide vastu

Korraldada ringide tutvustamist

Õpilased on teadlikud ringist ja selle sisust. Ringid toimuvad selleks ettenähtud ajal

jätkub

Huvijuht

Ringide

juhendajad

Passiivsed õpilased

Infopäev, (kaasata ringid, lasteaed, õpilaskodu)

Õpilased võtavad osa ringidest

jätkub

Huvijuht

25


IV ARENGUKAVA UUENDAMINE JA TÄIENDAMINE

  1. Arengukava täitmise kontroll ja ettepanekute esitamine ning kogumine

® Arengukava ülesannete ja eesmärkide eest vastutab direktor, kes kaasab ülesannete täitmiseks õppealajuhataja, majandusjuhataja ning vajalikud töögrupid.

® Arengukava ülesannete ja eesmärkide täiendamiseks vajaminev informatsioon saadakse Helme Vallavolikogu ja Vallavalitsuse õigusaktidest, riiklike õigusaktide muudatustest, kooli sisehindamise tulemustest, riikliku järelevalve aktidest, Ala Põhikooli hoolekogu otsustest ja lastevanemate kirjalikest ettepanekutest.

  • Ettepanekud arengukava täiendamiseks esitatakse kirjalikult kooli direktorile.
  1. Esitatud ettepanekute arutelu, analüüs ja süntees
  • Õppeaasta jooksul laekunud ettepanekute ja sisehindamise tulemuste põhjal viib direktor läbi igal kevadel arenguseminari.

® Arenguseminari päevakorras on arengukava eesmärkide ja ülesannete täitmise kontroll, muudatusettepanekute arutelu, analüüs ja muudatuste sõnastamine

  1. Arengukava täiendamine ja uuendamine, paranduste sisseviimine

® Arengukava viiakse sisse täiendused ja parandused arengukava töökoosolekule järgnevas õppenõukogus.

  • Arengukava kinnitab Helme Vallavalitsus.

  • Arengukava läbi arutatud Ala Põhikooli hoolekogu koosolekul 16.12.2015
  • Arengukava läbi arutatud Ala Põhikooli õppenõukogu koosolekul 22.12.2015

26