Õppekava

Ala Põhikooli õppekava

Ala Põhikooli õppekava on kooli õppe-ja kasvatustegevuse alusdokument. Õppekava koostamisel lähtusime riiklikust Õppekavast ja kooli arengukavast pidades silmas piirkonna vajadusi, kooli töötajate, vanemate ja õpilaste soove ning kasutatavaid ressursse.

Kooli õppekava koosneb üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse valdkonniti koondatud ainekavad, mis on esitatud klassiti ning läbivate teemade kavad.

Põhikooli kooliastmed on:

  • I kooliaste - 1.-3. klass;
  • II kooliaste - 4.-6. klass;
  • III kooliaste - 7.-9. klass.

Kooli õppekava üldosas esitatakse:

  1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid ning põhimõtted.
  2. Tunnijaotusplaan õppeaineti ja aastati, valikõppeained ja valimise põhimõtted.
  3. Läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted, lõimingu põhimõtted, seejuures III kooliastme läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö korraldamise põhimõtted ja temaatilised rõhuasetused ning ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted.
  4. Õppe ja kasvatuse korraldus ning ajakasutus.
  5. Hindamine ning klassi ja põhikooli lõpetamine.
  6. Õpilaste ja lastevanemate teavitamine ja nõustamise korraldus.
  7. Õpilaste juhendamise ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted.
  8. Karjääriteenuste korraldus.
  9. Õpetaja töökava koostamise põhimõtted.
  10. Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord.

Üldosa

I jagu

Õppe- ja kasvatuseesmärgid ning põhimõtted

1. Põhihariduse alusväärtused

  1. Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks.
  2. Põhikool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks.
  3. Alusväärtustena tähtsustatakse üldinimlikke väärtusi (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu) ja ühiskondlikke väärtusi (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikke ja sooline võrdõiguslikkus).
  4. Uue põlvkonna sotsialiseerumine rajaneb eesti kultuuri traditsioonide, Euroopa ühisväärtuste ning maailma kultuuri ja teaduse põhisaavutuste omaksvõtul. Tugeva põhiharidusega inimesed suudavad ühiskonnaga integreeruda ning aitavad kaasa Eesti ühiskonna jätkusuutlikule sotsiaalsele, kultuurilisele, majanduslikule ja ökoloogilisele arengule.

Ala Põhikooli töötajad ja õpilased rajavad kogu oma tegevuse õppeprotsessis nii, et selgesti on tajutavad:

KOOSTÖÖ ja SALLIVUS

igakülgselt toetame arengut koostöös, võrdsete partneritena ja eelarvamustevabalt;

  • õpilane osaleb aktiivselt tunnis, koostöö erinevate aineõpetajate vahel;
  • kõigi osapoolte poolt teadlik lapse arengu jälgimine;
  • aktsepteerime erinevusi (oleme sallivad teiste suhtes).

VIISAKUS, AUSUS ja LUGUPIDAMINE

Oma kaaslaste suhtes jääme:

  • tasakaalukaks, inimlikuks;
  • välistame ebaausad töövõtted;
  • oleme eeskujuks;
  • tundes kodanike õigusi ja vastutust loome ühiselt keskkonna, kus õppimine on elustiil.

RAHVUSKULUTUUR ja ISAMAALISUS

  • väärtustame eesti keelt, eesti kultuuri ja peame lugu riigi sümboolikast ning teame riigikaitse põhialuseid;
  • kanname edasi eesti kultuuritraditsioone ja hoiame au sees rahvakalendri tähtpäevi;
  • mõistame erinevaid kultuuritraditsioone.

EDASIPÜÜDLIKKUS, ÕPIOSKUS, TEADMISED

  • ergutame edasipüüdlikkust läbi õpioskuste;
  • tunnustame teadmiste rakendamist ja erinevates ainetes omandatud teadmiste seostamist iseõppimise läbi;
  • juhendame tegevuste eesmärgistamist, kavandamist ja hindamist ning õpetame tunnustama õppimise väärtust;
  • oleme iseenda teadmiste suhtes nõudlikud, loome õpiharjumised kogu eluks.

LOOVUS

  • mõtleme paindlikult, tegutseme aktiivselt ja väärtustame loomingut;
  • õpetaja suunab õppeprotsessi võimaldades õpilasel täita püstitatud eesmärke mitmel erineval viisil; õpilalie tegutseb vastavalt oma arusaamale, kartmata eksida, julgeb arutleda, otsida abi erinevatest allikatest.

TERVISETEADLIKKUS JA TURVALISUS

  • peame lugu tervislikust eluviisist ja oskame ära tunda ohte (müra, vaimne tervis) omaja kaaslaste tervisele;
  • mõtleme säästvalt ja keskkonnasõbralikult ning väärtustame puhast ümbritsevat keskkonda; oleme üksteise vastu sõbralikud, loome turvalise koolipäeva.

2. Ala Põhikooli õppekava ülesanded

  1. Koolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa õpilaste kasvamisele loovateks, mitmekülgseteks isiksusteks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus.
  2. Koolis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus tagada õpilase eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine.
  3. Kooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihimu ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.
  4. Kool toetab põhiliste väärtushoiakute kujunemist. Õpilane mõistab oma tegude aluseks olevaid väärtushinnanguid ja tunneb vastutust tegude tagajärgede eest. Koolis luuakse alus enese määratlemisele eneseteadliku isiksusena, perekonna, rahvuse ja ühiskonna liikmena, kes suhtub sallivalt ja avatult maailma ja inimeste mitmekesisusse.
  5. Kool aitab õpilasel jõuda selgusele oma huvides, kalduvustes ja võimetes ning tagab valmisoleku õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel ja elukestvaks õppeks. Põhikooli lõpetanud noorukil on arusaam oma tulevastest rollidest perekonnas, tööelus, ühiskonnas ja riigis.
  6. Teadmiste, väärtushinnangute ja praktiliste oskuste omandamine ja arendamine toimub kogu kooli õppe-ja kasvatusprotsessi, kodu ja kooli koostöö ning õpilase vahetu elukeskkonna ühistoime tulemusena.
  7. Eesti kool seisab Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ja arengu eest, seepärast pööratakse kooli õpetuses ning kasvatuses erilist tähelepanu eesti keele õppele.

Kooli õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on isiksuse kujundamine, kes omandab õpiharjumuse ja inimlikkuse kogu eluks.

Meie kooli õppe ja kasvatuse põhimõtted on

  • Luua tingimused võimetekohaseks arenguks.
  • Kujundada valmisolek elukestvaks õppeks.
  • Tagada antava hariduse stabiilsus j a usaldatavus.
  • Arendada akadeemilisi võimeid.
  • Toetada loominguliste võimete arengut.

Kooli eripäraks võib tuua:

  • Õpilaskodu - annab erinevaid võimalusi teadmiste saamiseks ja omandamiseks õpilastele , kes on normintellektiga, sotsiaalmajanduslikes raskustes.
  • Lasteaed - liitrühm 2-7-aastaste laste õppe-kasvatustööks
  • Karjääriõpetus - annab õpilastele teadmised oma võimetest ja võimalustest, et põhikooli lõpus tehtavad valikud oleksid õiged ja õpilased saavad hea ja mitmekülgse ülevaate edasiõppimis-võimalustest ja töömaailmast.
  • Asukoht - Mulgimaal

3. Pädevused

  1. Kooli õppekava tähenduses on pädevus asjakohaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida. Pädevused jagunevad üld-ja valdkonnapädevusteks.
  2. Üldpädevused on aine- ja valdkonnaülesed pädevused, mis on väga olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel. Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu, ent ka tunni-ja koolivälises tegevuses ning nende kujunemist jälgitakse ja suunatakse õpetajate ning kooli ja kodu ühistöös.
  3. Üldpädevused on:
    Väärtuspädevus

  1. Kirjeldus
  1. I kooliaste
  1. II kooliaste
  1. III kooliaste
  1. Ülekoolilised tegevused, mis kujundavad eelkõige seda üldpädevust
  1. Hindamiskriteeriumid
  1. Suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast
  1. Peab lugu oma perekonnast, klassist ja koolist
  1. Hindab harmoonilisi inimsuhteid, mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena ja õpilasena
  1. Tunneb üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires
  1. Loomekonkursid, etluskonkursid, joonistusvõistlused, öölugemine, loodusviktoriinide sarjad, klassi-ja kooliruumide kaunistamine tähtpäevadeks, rahvakalendri tähtpäevade tutvustamine, maakondlikud ja üleriigilised õpilaskonkursid, kooli õpilastööde näitused, töötoad isadele-emadele, kontserdid lapsevanematele, ainenädal, olümpiaadid, Känguru, laulu-ja tantsupidu, õppekäigud.
  1. Rahuloluküsitlused, tegevusele järgnenud viktoriini põhjal, üritusestosavõtuaktiivsus, näituste vaatlemine, arutelu, analüüs, arvamuse avaldamine tagasiside korras, koolinoorte tantsu-ja laulupeol viibimine, olümpiaadide ja konkursitulemuste põhjal.
  1. tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega
  1. Teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida
  1. Suhtub inimestesse eelarvamusteta
  1. Suhtub teistest rahvustest inimestesse eelarvamusteta ja lugupidavalt
  1. tajuda ja väärtustada oma seotust loodusega
  1. Käitub loodust hoidvalt
  1. Väärtustab säästvat eluviisi
  1. Mõistab inimese ja keskkonna seoseid
  1. tajuda ja väärtustada oma seotust omaja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja nüüdisaegse kultuuri sündmustega
  1. Tunneb ja austab oma kodupaika, kodumaad, riiki
  1. Väärtustab oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ning kultuuride seas
  1. Omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest. Tunneb ja austab oma keelt ja kultuuri ning aitab kaasa eesti keele ja kultuuri säilimisele ja arengule
  1. väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt
  1. Oskab ilu margataja hinnata; hindab loovust ning tunneb r55mu liikumisest,loovast enesevaijendusestja tegevusest
  1. Väärtustab kunstiloomingut ning suudab end kunstivahendite abil väljendada
  1. Suudab väljendada ennast loominguliselt, peab lugu kunstist ja kultuuripärandist


  1. Sotsiaalne pädevus

  1. Kirjeldus
  1. I kooliaste
  1. II kooliaste
  1. III kooliaste
  1. Ülekoolilised tegevused, mis kujundavad eelkõige seda üldpädevust
  1. Hindamiskriteeriumid
  1. Suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut
  1. Tunneb ära erinevused ja õpib olema salliv
  1. On salliv ja oskab oma arvamust esitada ja põhjendada
  1. Saab aru, et erinevused rikastavad ühiskonda ja on paindlik erinevate arvamuste suhtes
  1. Klassi ja kooli matkad, meeskonnatööna teostatud loodusalased jm projektid, spordipäevad, heategevusüritused (jõulukorjandus, hooldekodu külastused, laadad), lumelinna ehitamine, ametiasutuste külastamine (päästeteenistus, politsei), klassiõhtud, tehnoloogia valdkonna ühisprojektid, koolipidude taidlusnumbrite ettevalmistamine, riietuse etikett, laua etikett, teatri ja kino ühiskülastused.
  1. Õpilaste igapäevase käitumise jälgimine, erinevad küsitlused, selgitatakse välja parimad, kui osa võtab vähemalt 90% õpilastest, aktiivselt osalejate arv, analüüsid, vaatlused, näitused.
  1. ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate keskkondade reegleid
  1. Käitub vastavalt headele tavadele ja kommetele
  1. Suunab teisi kaasõpilasi headest tavadest ja kommetest lugu pidama
  1. Väärtustab ja järgib väärikat suhtumist kaasinimestesse ja keskkonda; teeb kõik endast oleneva, et olla ühiskonnale kasulik
  1. Teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides
  1. Oskab suhelda kõigi koolitöötaj atega j a küsida abi.
  1. Suudab kohaneda ja teha koostööd erinevate aineõpetaj atega j a gruppidega
  1. Väärtustab koostööd, on salliv ja lugupidav kaaslaste suhtes
  1. Aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel
  1. On salliv teistest erinevate suhtes ja aitab teisi
  1. Aitab nõrgemaid ja ei suhtu üleolevalt
  1. Aktsepteerib teistsuguseid tõekspidamisi ja erinevusi, aitab kõiki


  1. Enesemääratluspädevus

  1. Kirjeldus
  1. I kooliaste
  1. II kooliaste
  1. III kooliaste
  1. Ülekoolilised tegevused, mis kujundavad eelkõige seda üldpädevust
  1. Hindamiskriteeriumid
  1. Suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrkuja tugevaid külgi
  1. Teadvustada oma nõrgad küljed ja neid arendada
  1. Arendada oma andeid ja võimeid
  1. Adekvaatne enesehinnang
  1. Näitused isetehtud asjadest, spordisaavutuste, huvialade tutvustamine teistele, klassiõhtud, matkad, spordipäevad, konkursid, viktoriinid, õppekäigud loodusesse, kooli tervisepäev, õpimapp, arenguvestlused, töövarjupäev, olümpiaadidel osalemine.
  1. Õpilaste saavutuste jälgimine, klassi sisekliima jälgimine, küsitlused, tagasiside analüüsimine, osalemise aktiivsus, eneseanalüüs, olümpiaadide tulemused
  1. Järgida terveid eluviise
  1. Oskab riietuda vastavalt ilmale ja saab aru puhtuse vajadusest
  1. b tervislikult, on kehaliselt aktiivne ja tegeleb vähemalt ühe sportliku harrastusega
  1. Teadvustab tervisliku eluviisi tähtsust ja järgib seda
  1. Lahendada iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid ning inimsuhetes tekkivaid probleeme.
  1. Oskab küsida abi terviseprobleemide puhul ja teiste õpilastega arvestada
  1. b hinnata oma tervislikku seisundit ja suhtleb nõu saamiseks asjaomaste täiskasvanutega
  1. Oskab vältida vaimse ja füüsilise tervise riske

  1. Õpipädevus

  1. Kirjeldus
  1. I kooliaste
  1. II kooliaste
  1. III kooliaste
  1. Ülekoolilised tegevused, mis kujundavad eelkõige seda üldpädevust
  1. Hindamiskriteeriumid
  1. Suutlikkus organiseerida õppekeskkonda ja hankida õppimiseks vajaminevat teavet
  1. Lapsevanema ja õpetaja abil hangib vajaliku teabe
  1. Iseseisvalt, kuid toetudes tööjuhenditele ja suulistele instruktsioonidele, hangib info, oskab küsida abi
  1. Tuleb iseseisvalt toime vajamineva info hankimisega
  1. Raamatukogutunnid, töö arvutiringis, individuaalsed ja kollektiivsed uurimustööd, viktoriinid, teemapäevad või - nädalad, tegevused raamatukogus, temaatilised konverentsid, õpioskuste olümpiaad, loodusviktoriin, tund muuseumis, töö ringides, infotehnoloogia kasutamine.
  1. Konkursi-ja võistlustulemuste põhjal, rahuloluküsitluse põhjal, õpitulemuste jälgimisel, tagasiside karjääriõpetuse tunnis, loovtoode näitused , tegevuspäeviku või blogi lugemine
  1. Planeerida õppimist ning seda plaani järgida
  1. Järgib oma päevakava j a teeb iseseisvalt ära oma kodused tööd
  1. Oskab planeerida oma töö-ja puhkeaega
  1. Planeerib mahukamate tööde tegemist ja eelistab olulist mitteolulisest
  1. Kasutada õpitut, sealhulgas õpioskusi ja -strateegiaid, erinevates kontekstides ning probleeme lahendades
  1. Eakohased uurimustööd, õpitud teadmiste kasutamine väljaspool kooli
  1. Kasutab õpitut praktikas
  1. Suudab erinevate ainete vahel seoseid luua
  1. Analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi ning selle põhjal edasiõppimise vajadust
  1. Oskab anda hinnangut omaja kaasõpilaste töödele
  1. Tunneb ära oma tugevad ja nõrgad küljed, teab põhjus-tagajärg seoseid
  1. Oskab seada eesmärke ja püüdleb selle poole

  1. Suhtluspädevus

  1. Kirjeldus
  1. I kooliaste
  1. II kooliaste
  1. III kooliaste
  1. Ülekoolilised tegevused, mis kujundavad eelkõige seda üldpädevust
  1. Hindamiskriteeriumid
  1. Suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada j a põhjendada
  1. Oskab sõnastada probleemi ja kuulata kaaslast/õpetajat
  1. Suudab kohandada oma suhtlusmaneeri vastavalt suhtluspartnerile
  1. Kasutab väljendusrikast keelt
  1. Jutukirjutamiskonkursid, j utuvestj akonkursid, klassiõhtud, õigekirj akonkursid, kohtumised kirjanikega, klassi juturaamatute kirjutamine, tegevused raamatukogus, vanasõnade, mõistatuste, muinasjuttude jm kogude koostamine, raamatute tutvustamine kaaslastele, näidendites esinemine, raamatulugemisvõistlus, emakeelepäev ja -nädal, raamatunäitused, sügis-jajõululaatade korraldamine, koolileht, artiklid valla lehes
  1. Konkursitulemused, valminud tööd ja kogud, valmistatud toote müügiedu koolilaadal, vestlused.
  1. Lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust
  1. Loeb ja saab aru eriliigilistest tekstidest
  1. Oskab analüüsida tekste
  1. Loob seoseid teose/tekstide põhjal
  1. Kirjutada eri liiki tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili
  1. Oskab kirjutada teadet ja kirja
  1. Oskab kirjutada referaati, ametlikku kirja ja e-kirja
  1. Oskab kirjutada avaldust, vormistada uurimustööd ja analüüsida teksti
  1. Väärtustada õigekeelsust ning väljendusrikast keelt
  1. Tunneb lugemisest rõõmu; tegeleb omaloominguga, jutustab loetud raamatut
  1. Oskab teksti analüüsida, arutleda, otsida vajalikke materjale
  1. Koostab ametikirju, kasutab teatmeteoseid, oskab väidelda

  1. Matemaatikapädevus

  1. Kirjeldus
  1. I kooliaste
  1. II kooliaste
  1. III kooliaste
  1. Ülekoolilised tegevused, mis kujundavad eelkõige seda üldpädevust
  1. Hindamiskriteeriumid
  1. Suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades kõigis elu-ja tegevusvaldkondades
  1. Tunneb ja oskab arveldada meie rahadega ning tunneb kella
  1. Oskab mõõta vahemaid kaardil ja ka looduses, tunneb ja kasutab kompassi; teab lähinaabrite valuutat ja mõistab protsenti
  1. Oskab kasutada GPS-i ja teab protsendi ja promilli erinevust
  1. Nuputamiskonkursid, jõululaat, peastarvutamismängud ja -võistlused, olümpiaadid, mihklipäevalaat, mõõtmistulemuste esitamine graafilisel kujul (lõike konstrueerimine, päevase toiduvajaduse arvutamine, Känguru lahendusvõistlus
  1. Võistlus-ja konkursitulemused, rahuloluküsitlus, osavõtuaktiivsus, õnnestunud üritus -igast klassist on esindatud vähemalt üks grupp õpilasi, oskus tervislikult ja kaalu jälgivalt toituda.

  1. Ettevõtlikkuspädevus

  1. Kirjeldus
  1. I kooliaste
  1. II kooliaste
  1. III kooliaste
  1. Ülekoolilised tegevused, mis kujundavad eelkõige seda üldpädevust
  1. Hindamiskriteeriumid
  1. Suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu-ja tegevusvaldkondades
  1. Oskab välja mõelda klassiüritusi, planeerida j a jagada oma tegevusi ning teha koostööd
  1. Oskab esindada oma klassi kooliüritustel ja teha klassidevahelist koostööd
  1. Oskab gruppi juhtida ja esindada ning ette valmistada ja läbi viia ülekoolilisi üritusi
  1. Klassiõhtud, matkad, ekskursioonid, klassi ametimeeste määramine, näituste korraldamine, toote valmistamine laadaks, kooli õpilasesindus, karjääri-ja tervisemeeskonnas ürituste planeerimine, organiseerimine ja läbiviimine, laat, matk, klassiõhtute
  1. Klassi ühistegevuste jälgimine, vestlused, klassi sisekliima jälgimine, veebipäeviku kaudu tööprotsessi esitamine.
  1. Näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi
  1. sõnastada oma probleeme ja nende tekkimisel pöörduda täiskasvanu poole
  1. Probleemide puhul oskab otsida vastuseid ja lahendusi ning julgeb abi paluda
  1. Oskab oma vigu analüüsida ja näeb oma ebaõnnestumise põhjuseid ning teab, kuidas samu probleeme edaspidi vältida.
  1. Seada eesmärke ja neid ellu viia
  1. iseseisvalt koolis ja kodus, lõpetab poolelioleva töö; väärtustab sõbralikke suhteid
  1. Väärtustab õppimist kui eluks vajalikku oskust; vastutab oma õppevahendite korrektse kasutamise eest
  1. On teadlik õppija ja võtab vastutust tulemuste eest, lõpetab põhikooli
  1. Korraldada ühistegevusi, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest
  1. Opetaja abiga Organiseerib klassiohtuid ja osaleb aktiivselt
  1. Planeerib ja viib la.bi klassiohtuid, osaleb aktiivselt ja vastutustundlikult
  1. Vastutab ette voetud Urituse onnestumise eest ja panustab sellesse oma kogemused
  1. Reageerida paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske
  1. Õpetaja toetusel kohandub muutustega, oskab oma aega planeerida
  1. Oskab eristada olulist ebaolulisest ja teha vahet seaduslikul ja mitteseaduslikul käitumisel
  1. Oskab seada eesmärke, omab adekvaatset enesehinnangut ja oskab saada hakkama ebaõnnestumistega
  1. Lähedase eesmärgiseade ja õppesisuga õppeained moodustavad ainevaldkonna. Ainevaldkonna peamine eesmärk on vastava valdkonnapädevuse kujunemine, mida toetavad õppeainete eesmärgid ja õpitulemused. Valdkonnapädevuse kujunemist toetavad ka teiste ainevaldkondade õppeained ning tunni- ja kooliväline tegevus.
  2. õppekavas on järgmised ainevaldkonnad:
  1. keel ja kirjandus;
  2. võõrkeeled;
  3. matemaatika;
  4. loodusained;
  5. sotsiaalained;
  6. kunstiained;
  7. tehnoloogia;
  8. kehaline kasvatus;
  1. Ainekavades esitatakse klassiti õpitulemused kui ka õpitulemused õppeteemade läbimisel. Õpitulemused toetavad valdkonnapädevuste kujunemist. Õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust. Väärtushoiakuid väljendavaid õpitulemusi numbriliselt ei hinnata, vaid antakse nende saavutatuse kohta õpilasele sõnalist tagasisidet.

4. Õppimise käsitlus

  1. Kooli õppekavas käsitletakse õppimist väljundipõhiselt, rõhutades muutusi õpilase või õpilaste rühma käitumisvõimes. Konkreetsemalt tähendab see selliste teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtushoiakute ja -hinnangute omandamist, mis on vajalikud igapäevaelus toimetulekuks. Õppimise psühholoogiliseks aluseks on kogemus, mille õpilane omandab vastastikuses toimes füüsilise, vaimse ja sotsiaalse keskkonnaga. Kogemusi omandades muutub õpilase käitumine eesmärgipärasemaks. Õppekeskkond kindlustatakse koolis õppekava alusel toimuva süstemaatilise ja sihipärase õppe-ja kasvatustegevusega ning õppekeskkonnaks on ka kodu ja laiemas elukeskkonnas toimivad mõjutused. Õpilane on õppeprotsessis aktiivne osaleja, kes võtab võimetekohaselt osa oma õppimise eesmärgistamisest, õpib iseseisvalt ja koos kaaslastega, õpib oma kaaslasi ja ennast hindama ning oma õppimist analüüsima ja juhtima. Uute teadmiste omandamisel tugineb õpilane varasematele ning konstrueerib uue teabe põhjal enda teadmised. Omandatud teadmisi rakendatakse uutes olukordades, probleemide lahendamisel, valikute tegemisel, väidete õigsuse üle arutledes, oma seisukohti argumenteerides ning edasiste õpingute käigus. Õppimine on elukestev protsess, milleks vajalikud oskused ja tööharjumused kujunevad põhihariduse omandamise käigus.
  2. Kooli õppekavas mõistetakse õpetamist kui õppekeskkonna ja õppetegevuse organiseerimist viisil, mis seab õpilase tema arengule vastavate, kuid pingutust nõudvate ülesannete ette, mille kaudu tal on võimalik omandada kavandatud õpitulemused.
  3. Kooli õppekavas mõistetakse kasvatust kui õpilase suhete kujundamist teda ümbritseva maailmaga. Edukas väärtuskasvatus eeldab kogu koolipere, õpilase ja perekonna vastastikust usaldust ning koostööd. Hoiakute kujundamise võtmeisik on õpetaja, kelle ülesanne on pakkuda isiklikku eeskuju, toetada õpilaste loomupärast soovi enda identiteedis selgusele jõuda ning pakkuda sobiva arengukeskkonna kaudu tuge erinevates rühmades ja kogukondades ning kogu ühiskonnas aktsepteeritavate käitumisharjumuste väljaarenemiseks.
  4. Õpet kavandades ja ellu viies:
  1. Arvestatakse õpilase taju- ja mõtlemisprotsesside eripära, võimeid, keelelist, kultuurilist ja perekondlikku tausta, vanust, sugu, terviseseisundit, huvi ja kogemusi.
  2. Arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks.
  3. Võimaldatakse õpilastele mitmekesiseid kogemusi erinevatest kultuurivaldkondadest.
  4. Kasutatakse teadmisi ja oskusi reaalses olukorras; tehakse uurimistööd ning seostatakse erinevates valdkondades õpitavat igapäevase eluga.
  5. Luuakse võimalusi Õppimiseks ja toime tulemiseks erinevates sotsiaalsetes suhetes (õpilane-õpetaja, õpilane-õpilane).
  6. Kasutatakse nüüdisaegset ja mitmekesist õppemetoodikat, -viise ja -vahendeid (sealhulgas suulisi ja kirjalikke tekste, audio-ja visuaalseid õppevahendeid, aktiivõppemeetodeid, õppekäike, õues-ja muuseumiõpet jms).
  7. Kasutatakse asjakohaseid hindamisvahendeid, -viise ja -meetodeid.
  8. Kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilastel sobiva pingutustasemega õppida, arvestades sealjuures igaühe individuaalsust.

5. Õpikeskkond

  1. Õpikeskkonnana mõistetakse õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles Õpilased arenevad ja õpivad. Õppekeskkond toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab õppekava alusväärtusi ja oma kooli vaimsust ning säilitab ja arendab edasi paikkonna ja koolipere traditsioone.
  2. Kool korraldab õppe, mis kaitseb ning edendab õpilaste vaimset ja füüsilist tervist. Õppekoormus vastab õpilase jõuvarudele.
  3. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamisel:
  1. Osaleb kogu koolipere.
  2. Luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted õpilaste, vanemate, Õpetajate, kooli juhtkonna ning teiste õpetuse ja kasvatusega seotud osaliste vahel.
  3. Koheldakse kõiki õpilasi eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdõiguslikult, austades nende eneseväärikust ning isikupära.
  4. Jagatakse asjakohaselt ja selgelt otsustusõigus ja vastutus.
  5. Märgatakse ja tunnustatakse kõigi õpilaste pingutusi ja õpiedu; hoidutakse õpilaste sildistamisest ja nende eneseusu vähendamisest.
  6. Välditakse õpilastevahelist vägivalda ja kiusamist.
  7. Ollakse avatud vabale arvamusvahetusele, sealhulgas kriitikale.
  8. Luuakse õpilastele võimalusi näidata initsiatiivi, osaleda otsustamises ning tegutseda nii üksi kui ka koos kaaslastega.
  9. Luuakse õhkkond, mida iseloomustab abivalmidus ning üksteise toetamine õpi- ja eluraskuste puhul.
  10. Luuakse õhkkond, mis rajaneb inimeste usalduslikel suhetel, sõbralikkusel ja heatahtlikkusel.
  11. Korraldatakse koolielu inimõigusi ja demokraatiat austava ühiskonna mudelina, mida iseloomustavad kooliperes jagatud ja püsivad alusväärtused ning heade ideede ja positiivsete uuenduste toetamine.
  12. Korraldatakse koolielu lähtudes rahvusliku, rassilise ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetest.
  1. Füüsilist keskkonda kujundades jälgib kool, et:
  1. Kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus ning kujundus on õppe seisukohast otstarbekas.
  2. Õppes on võimalused kasutada intemetiühendusega arvutit ja esitlustehnikat ning õpilastel on võimalus kasutada kooliraamatukogu.
  3. Kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus on turvaline ning vastab tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.
  4. Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega.
  5. Kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara, sealhulgas nüüdisaegseid info-ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja-vahendeid.
  6. On olemas kehalise tegevuse ning tervislike eluviiside edendamise võimalused nii koolitundides kui ka tunniväliselt.
  7. Õpet võib korraldada ka väljaspool kooli ruume (sealhulgas kooliõues, looduses, muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes) ning virtuaalses õppekeskkonnas.

6. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I kooliastmes

  1. Esimeses klassis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks õpilaste kohanemine koolieluga, turvatunde ja eduelamuste kogemine ning valmisoleku kujunemine edasiseks edukaks Õppetööks. Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad, seetõttu diferentseeritakse Õppeülesandeid ja nende täitmiseks kuluvat aega. Esimeses kooliastmes keskendutakse:
  1. Kõlbeliste tõekspidamiste ning heade käitumistavade tundmaõppimisele ja järgimisele.
  2. Positiivse suhtumise kujunemisele koolis käimisesse ja õppimisesse.
  3. Õpihaijumuse ja -oskuste kujundamisele ning püsivuse, iseseisvuse ja eesmärgistatud töö oskuste ning valikute tegemise oskuste arendamisele.
  4. Eneseväljendusoskuse ja -julguse kujunemisele.
  5. Põhiliste suhtlemis- ja koostööoskuste omandamisele, sealhulgas üksteist toetavate ja väärtustavate suhete kujunemisele õpilaste vahel.
  6. Õpiraskuste äratundmisele ning tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.
  1. Õpetaja olulisim ülesanne on toetada iga õpilase eneseusku ja õpimotivatsiooni.
  2. Õppetöö korraldamise alus võib esimeses kooliastmes olla üldõpetuslik tööviis. Sõltuvalt Õpilaste ettevalmistusest võib kasutada ka aineõpetuslikku tööviisi või üld-ja aineõppe kombineeritud varianti.

7. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused II kooliastmes

  1. Teises kooliastmes on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks vastutustundlike ja iseseisvate õpilaste kujunemine. Õppetöös on oluline äratada ja säilitada õpilaste huvi õppekavaga hõlmatud teadmis-ja tegevusvaldkondade vastu. Teises kooliastmes keskendutakse:
  1. Õpimotivatsiooni hoidmisele ja tõstmisele, seostades õpitut praktikaga ning võimaldades õpilastel teha valikuid, langetada otsuseid ja oma otsuste eest vastutada.
  2. Huvitegevusvõimaluste pakkumisele.
  3. Õpilaste erivõimete ja huvide äratundmisele ning arendamisele.
  4. Õpiraskustega õpilastele tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.
  1. Õpetuses rakendatakse mitmekesiseid tööviise ja ülesandeid, mis võimaldavad murdeikka jõudvatel õpilastel teha iseseisvaid valikuid ja seostada õpitut praktilise eluga ning aitavad toime tulla õpilaste individuaalselt erineva arenguga, nende muutuvate suhete ja tegutsemisega uutes rollides.

8. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused III kooliastmes

Kolmandas kooliastmes on õppe ja kasvatuse põhitaotlus aidata õpilastel kujuneda vastutustundlikeks ühiskormaliikmeteks, kes igapäevaelus iseseisvalt toime tulevad ning suudavad oma huvidele ja võimetele vastavat õpiteed valida. Kolmandas kooliastmes keskendutakse:

  1. Õpimotivatsiooni hoidmisele.
  2. Õppesisu ja omandatavate oskuste seostamisele igapäevaeluga ning nende rakendatavuse tutvustamisele tulevases tööelus ja jätkuõpingutes.
  3. Erinevate õpistrateegiate teadvustatud kasutamisele ning enesekontrollimise oskuse arendamisele.
  4. Pikemaajaliste õppeülesannete (sealhulgas uurimuslike õppeülesannete) planeerimisele, eesmärkide püstitamisele ja oma tulemuste hindamisele.
  5. Õpilaste erivõimete ja huvide arendamisele.
  6. Õpilaste toetamisele nende edasiste õpingute ja kutsevalikute tegemisel.

2. jagu

Tunnijaotusplaan õppeaineti, valikoppeained ja valimise põhimõtted

9. Tunnijaotusplaan õppeaineti ja astmeti

Kool tagab õpilasele õppe kohustuslikes õppeainetes ja võimaldab õppe valikainetes alljärgnevas tunnijaotusplaanis vastavalt klassidele esitatud nädala õppetundide mahus.

Kohustuslikud õppeained

1.

2.

3.

I ka

4.

5.

6.

II ka

7.

8.

9.

III ka

1.

Eesti keel

7

7

6

20

5

3

3

11

2

2

2

6

2.

Kirjandus

0

2

2

4

2

2

2

6

3.

A-võõrkeel

4

4

4

4

3

11

3

3

3

9

4.

B-võõrkeel

0

4

4

3

3

3

9

5.

Matemaatika

4

4

4

12

4

4

5

13

4

4

5

13

6.

Loodusõpetus

2

2

1

5

2

2

3

7

2

2

7.

Geograafia

0

0

1

2

2

5

8.

Bioloogia

0

0

1

2

2

5

9.

Keemia

0

0

2

2

4

10.

Füüsika

0

0

2

2

4

11.

Ajalugu

0

2

2

4

2

2

2

6

12.

Inimeseõpetus

1

1

2

1

1

2

1

1

2

13.

Ühiskonnaõpetus

0

1

1

1

1

14.

Muusika

2

2

2

6

2

1

1

4

1

1

1

3

15.

Kunst

2

1

2/1

4,5

2

1

0

3

2

1

3

16.

Tööõpetus

1

2

1/2

4,5

0

0

17*

Käsitöö ja kodundus Tehnoloogiaõpetus

0

1

2

2

5

2

2

1/0

5/4

18.

Kehaline kasvatus

2

3

3

8

3

3

2

8

2

2

2

6

Valikõppeained

1.

Informaatika

0

1

1

1

3

1

0,5

1

2,5

2.

Karjääriõpetus

0

0

0/1

0/1

3.

Ettevõtlikkusõpetus (alates 2014/15)

1

1

2

1

1

1

2

1

0,5

1

2,5

Maksimaalne nädalakoormus

20

23

25

25

28

30

30

32

32

* alates 2013/2014 õppeaastast

10. Kohustuslikud ja valikõppeained ning valimise põhimõtted

  1. Kooli õppekavas on esitatud järgmised kohustuslike õppeainete ainekavad:
  1. Keel ja kirjandus: eesti keel, kirjandus (lisa 1)
  2. Võõrkeeled: A-võõrkeel, B-võõrkeel (lisa 2)
  3. Matemaatika: matemaatika (lisa 3)
  4. Loodusained: loodusõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika, keemia (lisa 4)
  5. Sotsiaalained: inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus (lisa 5)
  6. Kunstiained: muusika, kunst (lisa 6)
  7. Tehnoloogia: tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus (lisa 7)
  8. Kehaline kasvatus: kehaline kasvatus (lisa 8)
  1. A-võõrkeelena õpitakse inglise keelt. B-võõrkeelena õpitakse vene või saksa keelt.
  2. Kooli õppekavas on esitatud järgmised valikõppeainete ainekavad:
  1. Informaatika ainekava (lisa 9)
  2. Karjääri Õpetuse ainekava (lisa 10)
  1. Valikainete tunnid on kõikidele õpilastele.

11. Liikluskasvatuse teemad ja nende käsitlemise maht

Laste liikluskasvatus ja selle eesmärk

  1. Laste liikluskasvatus on laste ettevalmistamine ohutuks ja kaasliiklejaid arvestavaks liiklemiseks.
  2. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid.
  • kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda;
  • kellel on teadmised ja oskused, mis toetavad nende endi ja teiste liiklejate toimetulekut ja ohutust erinevatlis liiklusolukordades nii jalakäija, sõitja kui ka juhina;
  • kes hoiduvad käitumast inimesi ohustavalt ning liiklust takistavalt.

Põhikooli teises astmes (1. - 3. klass) on liikluskasvatuse sisuks jalakäija ja jalgratturi ohutu liiklemise, käitumise ja liikluses toimetuleku õpetamine lähtudes eelkõige lapse koduümbruse liikluskeskkonnast.

Eesmärk:

  1. Ohutuse väärtustamine ning tähelepanu pööramine ohutusele igapäevases õppe- ja kasvatustegevuses.
  2. Oskus mõista ja väärtustada iseenda ohutust ning ohutut käitumist; ohuolukordade tekkepõhjuste selgitamine, ohu ennetamine, ohutust tagavate turvavahendite kasutamine, abi kutsumine.
Pädevused:
  1. Väärtustab ohutust ja iseenda turvalisust.
  2. Teab hädaabi numbrit (112), oskab ohust teatada.
  3. Oskab ohutult evakueeaida koolihoonest.
  4. Teab tuletõrje päästevahendite asukohti koolis.
  5. Teab lõhkekehadega kaasnevaid ohte, oskab lõhkekeha leiu korral kutsuda abi.
  6. Oskab käituda pommiähvarduse korral koolis või mõnes muus ühiskondlikus asutuses.
  7. Oskab kirjeldada ohtusid oma kooliteel, põhjendada ning selgitada ohtude vältimist kooliteel.
  8. Oskab kasutada ohutust tagavaid kaitsevahendeid, sh helkur, turvavöö, j algratturikiiver, põlve ning küünarnuki kaitsed, vajadusel ujumisrõngast, päästevesti.
  9. Oskab käituda ühissõidukeis, siseneda, väljuda ning ohutult sõiduteed ületada.
  10. Oskab valida jalgrattaga, rulaga, rulluiskudega sõitmiseks ohutut kohta.
  11. Oskab ohutult liikuda/liigelda märjal, libedal, lumisel teel.
  12. Oskab valida tee, sh raudtee ületamiseks kõige ohutumat kohta; peatuda, kuulata, vaadata ning ohutuses veendununa sõidutee ületada.
  13. Oskab määrata sõidukite liikumise suunda ning hinnata liikumise kiirust.
  14. Oskab eristada valet/ohtlikku liikluskäitumist õigest/ohutust käitumisest.

Põhikooli teises astmes (4. - 6. klass) on liikluskasvatuse sisuks erinevate liiklusolukordade selgitamine lapse enda ja teiste liiklejate seisukohalt ning linna ja maapiirkonna teedel ohutuliiklemise õpetamine.

Eesmärk:

  1. Õpetada mõistma ja väärtustama ohutust, iseenda turvalisust ning ohutut käitumist; oskus osaleda diskussioonides ohtu ennetavates tegevuste analüüsimisel ja õigete hoiakute kujunemisel.
  2. Ohutusalaste teadmiste, oskuste, vilumuste lõimimine. (Laste õpetamine reaalses liikluskeskkonnas, praktilised õppused jne).
Pädevused:
  1. Väärtustab ohutust ja iseenda turvalisust.
  2. Oskab ohust kiiresti ja korrektselt teatada.
  3. Oskab ohutult evakueeruda koolist.
  4. Teab tuletõrje päästevahendite asukohti koolis ja oskab neid kasutada.
  5. Oskab (vajadusel) kasutada tulekustutustekki.
  6. Teab lõhkekehadega kaasnevaid ohte, oskab lõhkekeha leiu korral kutsuda abi.
  7. Oskab käituda/tegutseda pommiähvarduse korral koolis või mõnes muus ühiskondlikus asutuses.
  8. Oskab kasutada ohutust tagavaid kaitsevahendeid, sh helkur, turvavöö, jalgratturi-, mopeedijuhi kiiver, põlve ning küünarnuki kaitsed.
  9. Oskab käituda ühissõidukeis, siseneda, väljuda ning sõiduteed ületada.
  10. Oskab hinnata sõidukite liikumissuunda, -kiirust ja kaugust.
  11. Oskab valida tee sh raudtee ületamiseks kõige ohutumat kohta.
  12. Oskab hinnata sõiduki liikumiskiirust ja määrata vahemaid.
  13. Tunneb/teab/mõistab liikluseeskirja nõudeid jalakäijale, juhile (jalgratturile).
  14. Oskab leida informatsiooni ja lisamaterjali ohutusalaste teemakäsitluste kohta.
  15. Oskab kaardistada ohtlikud kohad kooliteel, kirjeldab ohtu ja kuidas ohtu vältida.

Põhikooli kolmandas astmes (7. - 9. klass)> on liikluskasvatuse sisuks erinevate liiklusolukordade selgitamine lapse enda ja teiste liiklejate seisukohalt ning linna ja maapiirkonna teedel ohutu liiklemise Õpetamine.

Eesmärk:

  1. Õpetada mõistma ja väärtustama ohutust, iseenda turvalisust ning ohutut käitumist; oskus osaleda diskussioonides ohtu ennetavate tegevuste analüüsimisel ja Õigete hoiakute kujunemisel.
  2. Ohutust tagavatest seadustest tulenevate käitumisharjumuste kujundamine, (teadmiste rakendamine oskuste, vilumusteni) praktilised ohutusalased õppused.
Pädevused:
  1. Väärtustab ohutust, arvestab kaasliiklejatega ning on seaduskuulekas.
  2. Oskab ohust teatada ja hinnata ohuolukorda.
  3. Oskab ohutult evakueeruda koolist ja osutada evakueerumisel abi endast noorematele.
  4. Teab tuletõrje päästevahendite asukohti koolis ja oskab neid kasutada.
  5. Oskab kustutada väikeseid tulekoldeid, (sh lõke, süttinud rasv pannil jne).
  6. Teab lõhkekehadega kaasnevaid ohte, oskab lõhkekeha leiu korral kutsuda abi.
  7. Oskab ohtlike ainetega kokkupuutumisel end kaitsta nende tervist kahjustava toime eest.
  8. Oskab käituda pommiähvarduse korral koolis või mõnes muus ühiskondlikus asutuses.
  9. Oskab vaatluse teel hinnata helkuri peegelduvuse omadusi.
  10. Oskab kasutada ohutust tagavaid kaitsevahendeid, sh helkur, turvavöö, jalgratturi- ja mootorratturi kiiver, põlve ning küünarnuki kaitsed.
  11. Teab ja tunneb nõudeid jalgratturile ja mopeedijuhile ning oskab vastavalt nõuetele käituda.
  12. Oskab kaardil tähistada ohtlikud kohad kooliteel ja valida ohutuma teekonna sihtpunkti jõudmiseks.
  13. Kirjeldab ohutu teekonna valiku põhimõtteid.
  14. Mõistab liikluseeskirja nõudeid jalakäijale, juhile (jalgratturile, mopeedijuhile).
  15. On teadlik ohutusalastest kampaaniatest ning annab hinnangu ajas muutuvate hoiakute kujunemise kohta.
Liikluskasvatuse läbiviimine koolis
  1. Klassi- ja aineõpetajate töökavades määratletakse liikluskasvatuse teemad, mida käsitletakse integreerituna ainetundides.
  2. Klassi- ja koolivälised liiklusalased üritused kavandatakse kooli üldtööplaanis, nende läbiviimise eest vastutab kooli juhtkond (direktor, õppealajuhataja, huvijuht).
  3. Kooli õppekava ning kooli üldtööplaani liikluskasvatuse osa koostamisel arvestatakse lapse iga ja tema rolle liikluses.
Õpilaste ettevalmistamine jalgrattaga sõitmise õiguse saamiseks
  1. Jalgratta juhiloa taotlemiseks vajalikud teadmised ja oskused omandavad soovijad kooli huviringis.
  2. Jalgratturi koolituse kavandamisel lähtume liiklusalastest õigusaktidest, mille alusel on õpilasel võimalik taotleda jalgratta juhtimise õigust.
  3. Jalgratta juhiloa taotlemiseks vajalikud teadmised ja oskused võivad õpilased omandada ka kodus lapsevanema juhendamisel.
  4. Jalgratturi eksamineerimine ja neile juhilubade väljaandmine toimub õigusaktidega kehtestatud korras koolis.

3. jagu

Läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted, lõimingu põhimõtted, seejuures III kooliastme läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö korraldamise põhimõtted ja temaatilised rõhuasetused ning ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted

12. Läbivad teemad

  1. Läbivad teemad on üld- ja valdkonnapädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu vahendiks ning neid arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel. Läbivad teemad on aineülesed ja käsitlevad ühiskonnas tähtsustatud valdkondi ning võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust, toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada.
  2. Läbivate teemade õpe realiseerub eelkõige:
  1. Õpikeskkonna korralduses - kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õppekeskkonna kujundamisel arvestatakse läbivate teemade sisu ja eesmärke.
  2. Aineõppes - läbivatest teemadest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse koos läbi aineteüleseid, klassidevahelisi ja ülekoolilisi projekte. Õppeainete roll läbiva teema õppes on lähtuvalt õppeaine taotlustest ja õppesisust erinev, olenevalt sellest, kui tihe on ainevaldkonna seos läbiva teemaga.
  3. Valikainete valikul - valikained toetavad läbivate teemade taotlusi.
  4. Läbivatest teemadest lähtuvas või Õppeaineid lõimivas loovtöös - õpilased võivad läbivast teemast lähtuda selle loovtöö valikul, mida tehakse kas iseseisvalt või rühmatööna.
  5. Korraldades võimaluse korral koostöös kooli pidaja, paikkonna asutuste ja ettevõtete, teiste õppe-ja kultuuriasutuste ning kodanikuühendustega klassivälist õppetegevust ja huviringide tegevust ning osaledes maakondlikes, üle-eestilistes ja rahvusvahelistes projektides.
  1. Õpetuses ja kasvatuses käsitletavad läbivad teemad on:
  1. Jrk
  1. Õpetuses ja kasvatuses käsitletavad läbivad teemad
  1. Lõiming
  1. Ülekoolilised tegevused
  1. Koolivälised tegevused
  1. Koostöö partnerid
  1. 1.
  1. Elukestev õpe ja karjääri planeerimine - taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu-ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid.
  1. Ametite tutvustamine ainetunnis
  1. konkursid, ametite tutvustus, karjääriõpetus
  1. Töövaijupäev, lahtiste uste päevad, ettevõtete külastus
  1. Ettevõtete külastamine ja vastupidi, lastevanemate nädal, vanemate töökohtade külastamine
  1. 2.
  1. Keskkond ja jätkusuutlik areng - taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkuse on valmis leidma lahendusi keskkonna-ja inimarengu küsimustele.
  1. Märgalade päev eesti k loodusõpetus ühiskonnaõp. matemaatika kunstiõpetus ajalugu geograafia inglise k
  1. Matkapäevad, loodusalade tutvustamine
  1. matkad, keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng, loodusalade ja loodusmajade külastamine
  1. Koostöö Looduskaitsealadega, -keskusega, loodusprojektid
  1. 3.
  1. Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus - taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning
  1. Kodanikupäe va viktoriin, eesti k ühiskonnaõp.
  1. Ainenädalad, laadad
  1. Vallavalitsuse külastamine, talgud
  1. Kooliüritused, osalemine oma valla üritustel, osalemine

  1. vastutustundlikuks kogukonna-ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele.
  1. inimeseõpetus matemaatika ajalugu, muusika, informaatika

  1. üleeestilistes projektides
  1. 4.
  1. Kultuuriline identiteet - taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte-ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis.
  1. Kultuuri nädal. eesti k, võõrkeeled, muusika, informaatika kehaline kasv. ajalugu, matemaatika
  1. konkurss, mulgiteemaline lugemispäev, rahvakalendri tähtpäevad
  1. Muusikaklass, teater, kino, laulu-ja tantsupidu, näitus, muuseumi-tund
  1. Osalemine laulu-ja tantsupidudel, tutvumine teatriga, koostöö Mulgi Kultuuri Keskusega
  1. 5.
  1. Teabekeskkond - taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi.
  1. Koolileht eesti k, informaatika matemaatika inimeseõpetus
  1. Looduskaitsealade päev, laadad
  1. Raamatukogu Arvutiklass
  1. Osalemine veebipõhistel konkurssidel, erinevate infoportaalide tutvustamine
  1. 6.
  1. Tehnoloogia ja innovatsioon - taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi-ja töökeskkonnas.
  1. Töölehe koostamine arvutis Kõik ained
  1. konkurss
  1. Ahhaa Keskuse külastus, ettevõtete külastus
  1. Koolide portaal, koostöö Ahhaa-keskusega, ettevõtetega
  1. 7.
  1. Tervis ja ohutus - taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele.
  1. Müravaba päev füüsika, matemaatika muusika, vahetund, terviseõpetus inimeseõpetus eesti k
  1. Spordipäevad, Jalgratturi load
  1. Liikluskoolitu s, jooni tus-ja jutuvõistlused päästeameti võistlused, õppepäevad
  1. Koostöö politseiga, liiklusalased päevad (helkurid, jalgrattad), ohutusalased teabepäevad (päästeamet), erinevad terviseprojektid
  1. 8.
  1. Väärtused - taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires.
  1. Kodanikupäev vabariigi aastapäev, eesti keel, ühiskonnaõp. inimeseõpetus ajalugu, informaatika ettevõtlikkus
  1. Vabariigi aastapäeva aktus, kodanikupäeva viktoriin
  1. Vallavalitsuse külastus
  1. KOV

13. Lõimingu põhimõtted

  1. Õppetegevus ja selle tulemused kujundatakse tervikuks lõimingu kaudu. Lõiming toetab õpilaste üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Lõimingu saavutamist kavandab kool õppekava arenduse ning õpetaja õppe-ja kasvatustegevuse planeerimise käigus.
  2. Õppe lõimimine saavutatakse erinevate ainevaldkondade õppeainete ühisosa järgimisel, õppeainete, koolisiseste projektide ja läbivate teemade ühiste temaatiliste rõhuasetuste, Õppeülesannete ning -viiside abil. Lõimingu saavutamiseks korraldatakse koolis õpet ja kujundatakse õpikeskkonda ning õpetajate koostööd viisil, mis võimaldab aineülest käsitlust: täpsustades pädevusi, seades õppeeesmärke ning määrates erinevate õppeainete ühiseid probleeme ja mõistestikku.

Jrk nr

Lõiminguviisid

Toimivad

Arendatavad

1.

Ainete vahelised seosed

kontuurkaardi täitmise konkurss

E E AJ VÕ


ajaleht

E ARV


matkapäevad, ekskursioonid

KEH LO E VÕ MU MAT KU


luulekonkurss

E ARV

Kõikide ainete vahel

2.

Ajaline kooskõla

EV aastapäeva aktus

E AJ MU MAT ÜH ARV


viktoriin kodanikupäevaks

ÜH AJ E


rahva-kalendripäevade tähistamine

ÜH AJ E IN

Ajaliselt kõikide ainete vahel

3.

Ainete kombineerimine

Jüriöö jooks

KEH AJ E IN MAT TEH ÜH


aktused tähtpäevadel

MU KU KEH E VÕ


känguru

F MAT E

Rohkemate ainete vahel

4.

Teemakeskne ehk multidistsiplinaame lõiming

Teemaprojekt

E M LÕ IN


mihklipäeva laat

IN E TÕ KU MAT MAJ AJ ÜH

Teemade ühtlustamine

5.

Interdistsiplinaarne lõiming (valdkonnasisene lõiming, valdkondade vaheline lõiming)

Loovtöö

TEH KU E M VÕ IT

Kõikide ainete vahel

14. III kooliastme läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö korraldamise põhimõtted ja temaatilised rõhuasetused (loovtöö valmib 2013/14 õppeaasta märtsiks)

  1. III kooliastmes korraldab kool õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö, milleks on uurimus, projekt, kunstitöö , käsitöö vm. Loovtöö temaatika valib koolja kinnitab direktor käskkirjaga, täpsema teemavaliku teevad õpilased. Loovtööd võib teha nii individuaalselt kui ka kollektiivselt grupitööna ( 2-3 Õpilast). Loovtöö teema ja tulemus märgitakse lõputunnistusele.
  2. Alates 2013/2014 õppaastast sätestatakse loovtöö korraldus ja temaatika direktori käskkirjaga 20. novembriks
  3. Õpilastele määratakse loovtöö ettevalmistamiseks kokkulepitud aeg, kus õpilased saavad juhendajatelt suuniseid, juhendamist ja selgitusi töö korraldamiseks.
  4. Loovtöö täpsema teema valiku teevad õpilased 8.klassi kevadel (mais) ja kinnitavad hiljemalt 9.klassi 15.novembriks.

15. Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise

  1. Ülekoolilised ja koolidevahelised projektid kavandatakse enne õppeaasta algust.
  2. Ülekoolilised ja koolidevahelised projektid peavad olema kooskõlas kooli õppekava õpitulemustega.
  3. Ülekoolilisi ja koolidevahelisi projekte võivad kavandada ja algatada aineõpetajad või mingi muu töörühm (metoodikakomisjon)
  4. Projektid esitatakse direktsioonile, kes teeb ettepanekud ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kooli üldtööplaani lisamiseks.
  5. Õppenõukogu kinnitab kooli üldtööplaani iga õppeaasta alguseks.
  6. Traditsioonilised ülekoolilised projektid
  • Tagasi kooli, lastevanemate tunnid lastele
  • Kodanikupäeva viktoriin
  • asutuste töötajad koolis
  • Töövarjupäev
  1. Traditsioonilised koolidevahelised projektid
  • -Keskkonnaalased projektid
  • Känguru võistlus
  • vigurivänt

4. jagu

Õppe ja kasvatuse korraldus ja ajakasutus

16. Õppe ja kasvatuse korraldus ( sealhulgas projekt-, õues-ja muuseumiõppeks ning ekskursioonideks ja õppekäikudeks vajalik

  1. Õppe ja kasvatuse põhivorm on õppetund.
  2. Õpet kavandades ja ellu viies arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks.
  3. Õpetaja planeerib oma tööd koostöös teiste õpetajatega. Õppeveerandi jooksul läbitavad peamised teemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse teatavaks veerandi algul.
  4. Kooli päevakava kajastab õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste, nagu pikapäevarühmas, ringides, korraldatavate tegevuste järjestust ja ajalist kestust. Kooli päevakava kehtestab direktor.
  5. Õppeaasta koosneb neljast veerandist ning haridus-ja teadusministri poolt määratud koolivaheaegadest. Kokkuvõtvad hinded pannakse välja iga veerandi lõpul. Tunnistused antakse enne koolivaheajale minekut.
  6. Kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel; 1.-4. klassis kasutatakse üldõpetuslikku õpet, mille puhul keskendutakse teatud teemadele, kui ka aineõpet; 5.-9. klassis on aineõpe.
  7. Muuseumitundide korral kaasneb alati kirjalikult kokkuvõte. Referaadid jäävad kooli.

1. klass

Referaadid

Uurimused

Muuseumiõpe

Õuesõpe

Õppekäigud

Projektid

loodusõpetus

X

Taagepera kirik Alal, raamatukogu,

Looduskeskus Rutu mägi Linnulaulu kuulamine

Helme

Õpetaja juhendamisel

2. klass

Referaadid

Uurimused

Muuseumiõpe

Õuesõpe

Õppekäigud

Projektid

loodusõpetus

X

Helme koduloomuuseum, Taagepera loss

Looduskeskus postkontor

Linnulaulu kuulamine

Õhne jõe ürgorg

Tere kevad

3. klass

Referaadid

Uurimused

Muuseumiõpe

Õuesõpe

Õppekäigud

Projektid

loodusõpetus

X

Ala kalmistu

Looduskeskus

Linnulaulu kuulamine

Tõrva

4. klass

Referaadid

Uurimused

Muuseumiõpe

Õuesõpe

Õppekäigud

Projektid

Loodusõpetu s Eesti keel

X

Helme Ordulinnuse varemed

Looduskeskus Linnulaulu kuulamine

Karksi vald

Tere kevad

5. klass

Referaadid

Uurimused

Muuseumiõpe

Õuesõpe

Õppekäigud

Projektid

Tervislik toitumine IN TÕ Käsitsi kirjutatud

X

Kirikutund Ala kirikus AJ KU MU

Vesi LÕ

Õhne jõe ürgorg

Plakat

Talurahva kultuur E AJ TÕ KU Käsitsi kirjutatud

X

Helme Koduloomuuseum (aprill) AJ TÕ KU

Helme Ordulinnuse varemed, Helme koopad

Keskkonnate emaline plakat KU LÕ

Eesti maavarad või toiduahel või ökosüsteemid ARV LÕ Käsitsi kirjutatud

X

A. Kitzbergi muuseum (mai) E MU AJ

Hektar, aar (mai) MAT Puude määramine (mai) LÕ IN

Karksi lossimägi AJ KU

Ette valmistus 6.kl herbaariumiks

6. klass

Referaadid

Uurimused

Muuseumiõpe

Õuesõpe

Õppekäigud

Projektid

Minu lemmikraamat Jaan. (veeb.) E ARV

X

Puude määramine September Muld LÕ

Kodukooli ümbrus

Muusika j a bändid Märts ING MU ARV

X

Klaverimuuseum KU MU AJ

arvutiesitlus

Toiduahel, Eesti maavarad või ökosüsteemi d Aprill Käsitsi kirjutatud LÕ E KU

X

Helme koduloomuuseum Aprill KU AJ MU

Pindala, ruumala Mai MAT Loodusõpetus koos piknikuga LÕ TÕ

Lõuna -Eesti, VEN AJ MU KU TÕ LÕ

Valmib herbaarium Mai Ajaleht mai ARV KU E

7. klass

Referaadid

Uurimused

Muuseumiõpe

Õuesõpe

Õppekäigud

Projektid

Eesti pealinn VEN ARV AJ Arvutiesitlus

Ajalugu (kes soovib)

Helme koduloomuuseum Okt TÕ AJ

Plaani joonestamine KU GEO LÕ MAT

Tallinn

Keskaja kultuur Käsitsi kirjutatud lõpeb näitusega veebr AJ KU TÕ EE VENE

Taagepera käsitöökoda Veebruar EE AJ, VENE

Mõõtmine looduses LÕ

Kodukooli ümbrus

GPS orienteerumine

Eesti pealinn VEN ARV AJ Arvutiesitlus

Ajalugu (kes soovib)

Helme koduloomuuseum Okt TÕ AJ

Plaani joonestamine KU GEO LÕ MAT

Eesti ING E-kokkuvõte L_

Botaanikaaed Geoloogiamuuseum GEO BIO LÕ

Kohastumused ja elupaik GEO BIO

Lõuna -Eesti Mulgimaa Viljandi AJ TÕ LÕ KU MU

Keskkonnaprojektid

8. klass

Referaadid

Uurimused

Muuseumiõpe

Õuesõpe

Õppekäigud

projektid

Loodusvööndid ja veestik Käsitsi kirjutatud BIO GEO ING VEN -kokkuvõte

Ajalugu valik

GPS orienteerumine GEO F

Müra F MU

London Arvutiesitlus veebr

Zooloogiamuuseu m BIO GEO

Selgrootud BIO KE F

Keskkonnaprojektid

ING ARV

ERM -KU TÕ AHHAA - F KE LÕ

Uusaja kunst mai VENING-kokkuvõte AJ KU

Ruumilised kehad F MAT

Viljandi, lossimägi, AJ LÕ GEO BIO KU E

9. klass

Referaadid

Uurimused

Muuseumiõpe

Õuesõpe

Õppekäigud

Projektid

Inglise keelt kõnelevad maad Arvutiesitlus ING

Ajalugu valik Inimene, Toiduenergia tarbimine ja kulutamine Sept - märts Käsitsi LOODU SAINED E MAT kaitsmine

Taagepera loss BIO AJ

Töövaijupäev

Karjäärialane õppekäik asutustesse

Kõnevõistlus AJ ÜH LÕ E ING Sept - nov

Eesti looduskaitsealad Eesti geograafilised objektid Käsitsi kirjutatud F LÕ GEO BIO KE E

Inimene, Toiduenergia tarbimine ja kulutamine Sept - märts Käsitsi kirjutatud LOODUS AINED E MAT kaitsmine

Taagepera loss E

Luule E BIO Helgi kivi

Õppekäik ühele looduskaitse alale

keskkonnaprojektid

Ettevalmistavad referaadid õppeekskursiooniks KÕIK AINED arvutiga

Inimene, Toiduenergia tarbimine ja kulutamine Sept - märts Käsitsi kirjutatud LOODUS AINED E MAT kaitsmine

Helme vald, Tõrva linn Giidid on oma kooli õpilased MU ING VEN E LÕ GEO mai Karjäärialane õppekäik asutustesse

Kooli ajaleht Märts - mai

5. jagu

Hindamine ning klassi ja põhikooli lõpetamine

17. Hindamise korraldus

Hindamine

  1. Hindamise eesmärk on:
  1. Toetada õpilase arengut.
  2. Anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta.
  3. Innustada j a suunata õpilast sihikindlalt õppima.
  4. Suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul.
  5. Suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.
  6. Anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.
  1. Hinnatakse õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi viiepallisüsteemis, jooksvates hinnetes lisanduvad + ja Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa.
  2. Kool annab õpilasele ja ka vanemale kirjalikku tagasisidet õpilase käitumise ja hoolsuse kohta vähemalt neli korda õppeaastas: iga õppeveerandi lõpul.
  3. Nõuded õpilase käitumisele esitatakse kooli kodukorras, kodu ja kooli vahelises kokkuleppes ja tunnireeglites
  4. Eeskujuliku käitumise ja hoolsuse põhimõtted
    Eeskujuliku käitumisega hoolas Ala Põhikooli 1. klassi õpilane:
  1. Käitub ja räägib viisakalt koolis ning väljaspool kooli.
  2. Ütleb hommikul õpetajatele ja kaasõpilastele „Tere“.
  3. Saabub tundidesse õigeaegselt;
  4. Tunnis töötab usinasti kaasa, ei vaidle ning ei lobise;
  5. Riietub viisakalt, tema riietus ja välimus on puhas ning terve ja aktustel kannab ta pidulikku riietust;
  6. Kasutab koolimajas vahetusjalatseid ja käterätti (peale kätepesu ning peale pesemist kehalise kasvatuse tunnist tulles);
  7. Oskab sööklas viisakalt (noa, kahvliga) ja vaikselt süüa.
  8. On kõikide inimestega sõbralik ja rahumeelne;
  9. Võtab alati kooli kaasa vajalikud asjad (õpikud, vihikud, pliiatsid, jms);
  10. Väljaspool kooli oskab käituda nii ühistranspordis kui ka ühiskondlikes asutustes; (ei roni jalgadega toolile; ei viska prügi maha; räägib vaikselt) täidab bussis ettenähtud korda.

  1. Eeskujuliku käitumisega hoolas Ala Põhikooli 2. klassi õpilane:
  1. Täidab kokkulepitud klassi ja koolireegleid.
  2. Suhtub kaaslastesse heatahtlikult, on viisakas, abivalmis, sõbralik, aus ja õiglane.
  3. Lahendab arusaamatused viisakate sõnadega.
  4. On kaaslast toetav, ei kiusa ega narri kedagi.
  5. Räägib tunnis ja vahetunnis viisakalt, kasutades keskkonda sobivat hääletugevust.
  6. Peab kinni oma lubadustest ning vastutab oma tegude eest.
  7. Käib koolis ja ei puudu põhjuseta.
  8. Õpib võimetekohaselt (st pole laisk ja lohakas) ja laseb ka teistel õpilastel õppida.
  9. Hoolib oma ümbrusest ja keskkonnast, kus ta viibib (viib prügi prügikasti).
  10. Hoiab korras oma riided, õppevahendid ja töökoha.

  1. Eeskujuliku käitumisega hoolas Ala Põhikooli 3. klassi õpilane:
  1. Suhtleb alati kõigi õpilastega ja koolitöötajatega viisakalt, järgides kehtestatud viisakusereegleid.
  2. On abivalmis, tore ja sõbralik nii koolis kui ka väljaspool kooli. Koolikaaslasega peab olema tore koos olla.
  3. Käib koolis korrektsete, puhaste ja tervete riietega.
  4. Peab lugu puhtusest ning hoolitseb oma välimuse eest ka peale kehalise kasvatuse tundi.
  5. Viibib kooliruumides siseriietega ja -jalatsitega .
  6. Suhtleb kaasõpilaste ja õpetajatega viisakalt kasutades korrektset sõnavara ning on oma tegutsemises aus.
  7. On õppimises hoolas. Õpib tunnis ise ja ei sega kaaslasi, ruumis räägib sobiva hääletooniga.
  8. Hoolib oma keskkonnast ja ümbrusest ning ei viska koolis ega väljaspool kooli prügi maha.
  9. Ei kanna ega võta kooli kaasa kõrvaklappe ja muid liigseid õppimiseks mittevajalikke esemeid.
  10. telefon on tunni ajal hääletu; ei tohi kedagi vastu tema tahtmist telefoniga pildistada; teisele lapsele saadetud sõnumit loed ainult siis, kui teine seda ise näitab.

  1. Eeskujuliku käitumisega hoolas Ala Põhikooli 4. klassi õpilane:
  1. Suhtleb alati kõigi õpilastega, kooli töötajate ja teiste inimestega viisakalt, on abivalmis, aus, heatahtlik, arvestab teistega ja on oma käitumisega teistele.
  2. Räägib teiste inimestega lugupidavalt, teretab kaasõpilasi, õpetajaid ja külalisi.
  3. Käib koolis korrektsete, puhaste ja tervete riietega, viibib kooliruumides siseriiete ja -jalatsitega.
  4. Peab lugu puhtusest ning hoolitseb oma tervise eest ka peale kehalise kasvatuse tundi.
  5. Austab kaasõpilasi ja õpetajaid ning pühendub tunnis õppimisele, oskab tunnis kuulataja aktiivselt kaasa töötada.
  6. Võtab kooli tulles vajalikud õppevahendid alati kaasa.
  7. Ei kasuta koolis ega väljaspool kooli füüsilist, sõnalist ega vaikivat vägivalda.
  8. On hooliv oma keskkonnast ja ümbrusest ning ei viska prügi maha.
  9. Ei kanna ega võta kooli kaasa kõrvaklappe ja muid õppimiseks mittevajalikke esemeid
  10. Telefon on tunni ajal hääletu; ei tohi kedagi vastu tema tahtmist telefoniga pildistada; teisele lapsele saadetud sõnumit loeb ainult siis, kui teine seda ise näitab.

  1. Eeskujuliku käitumisega hoolas Ala Põhikooli 5. klassi õpilane:
  1. On koolis ja väljaspool kooli kaasõpilastega ja koolitöötajatega suhtlemisel viisakas; teretab ning kasutab viisakat sõnavara.
  2. On kaaslastega suhtlemisel viisakas, lahke, sõbralik, abivalmis, toetav, rahulik.
  3. On kooliruumides ja väljaspool kooli rahulik ja viisakas, osaleb üritustel.
  4. Õpib ise tunnis aktiivselt ja laseb ka teistel õpilastel õppida. Kuulab tunnis tähelepanelikult, ei räägi kõva häälega ja tunnis sõna soovides tõstab kätt.
  5. On abivalmis ja hoolas ning vajadusel abistab ka teisi õppimises.
  6. Suhtub õppimisse positiivselt, vastutustundega ning märgib järjekindlalt õpilaspäevikusse kodused tööd, täites neid seejärel kohusetundlikult.
  7. Põhjuseta ei puudu ega hiline kooli.
  8. Võtab kooli kaasas kõik tunniks vajalikud õppevahendid ning hoiab oma õppevahendid korrektselt terved ja puhtad.
  9. Kannab kooliruumides vahetusjalatseid.
  10. Riietub viisakalt, korrektselt ja hoolitseb oma kehapuhtuse ning välimuse eest.
  11. Käitub vahetundides viisakalt, vesteldes koolikaaslastega või leiab endale rahuliku tegevuse, millega vahetunnis puhata (lugeda raamatut)
  12. Sööb sööklas viisakalt (noa, kahvliga) ja teeb seda vaikselt.
  13. Telefon on tunni ajal hääletu; ei tohi kedagi vastu tema tahtmist telefoniga pildistada; teisele lapsele saadetud sõnumit loed ainult siis, kui teine seda ise näitab.

  1. Eeskujuliku käitumisega hoolas Ala Põhikooli 6. klassi õpilane:
  1. Käitub koolis ja väljaspool kooli viisakalt; on positiivse hoiakuga sõbralik, rõõmsameelne, lahke ja abivalmis.
  2. On salliv kõigi kaaslaste suhtes, vältides pahatahtlikkust, tagarääkimist, kiusu ning ei kasuta füüsilist, sõnalist ega vaikivat vägivalda.
  3. Austab õpetajaid, koolitöötajaid ja kaasõpilasi käitudes nendega viisakalt, lugupidavalt ja arvestavalt.
  4. Peab oluliseks teavet, mida annab õpetaja, kuid ta kuulab tähelepanelikult ka teisi, sest üksteiseltki õpitakse väga palju.
  5. Kasutab suhtlemisel viisakat kõnepruuki.
  6. Õpib tunnis aktiivselt, teeb kaasõpilaste ja õpetajatega koostööd ning on kohusetundlik oma tööülesannete täitmisel (kodutööd).
  7. Võtab koolitundi kaasa kõik õppetööks vajalikud õppevahendid (päevik, pinal, õpikud, vihikud, kirjatarbed) ning hoiab oma, teiste õpilaste ja kooli vara.
  8. Suhtub õppimisse vastutustundlikult, teeb kõik et hästi õppida ning on täpne oma ülesannete täitmisel.
  9. Põhjuseta ei puudu ega hiline kooli ja püüab puudutud tundides tehtu kiiresti järele vastata.
  10. On hea õppija, kuid pühendub lisaks õppimisele ka spordile või muudele hobidele.
  11. Ei kanna koolis kaasas tundideks mittevajalikke asju: elektroonika (MP3 mängijad jne).
  12. Riietub ametiasutuses viibimisele vastavalt: tema riided on puhtad; kannab vahetusjalatseid; järgib hügieenireegleid; koolis ei hoia kapuutsi peas;
  13. On usaldusväärne ja peab kinni kokkulepetest. Kui heal õpilasel ei püsi vajalik meeles, kasutab ta üleskirjutamist, et vajalik õigel ajal tehtud saaks.
  14. Telefon on tunni ajal hääletu; ei tohi kedagi vastu tema tahtmist telefoniga pildistada; teisele lapsele saadetud sõnumit loed ainult siis, kui teine seda ise näitab.

  1. Eeskujuliku käitumisega hoolas Ala Põhikooli 7. klassi õpilane:
  1. On koolis ja väljaspool kooli viisakas, abivalmis, sõbralik, kaaslastest lugupidav, rahulik, hooliv ja tolerantne.
  2. Probleemide tekkimisel on koostöövalmis ja vajadusel oskab oma tegu vabandada.
  3. Kasutab suhtlemisel viisakat sõnavara, väldib slängi, oskab teretada.
  4. Räägib õpetajatega viisakalt, valides tunnis rääkimiseks sobiva hääletooni ja stiili (ei kaiju, ei vaidle, ei narri ega lobise).
  5. Peab lugu tunnikorrast, ei hiline ega puudu põhjuseta õppetunnist. Põhjusega hilinedes vabandab ja püüab mitte häirida kaasõpilaste õppimist.
  6. Väldib õppetööst mahajäämist ja püüab võimalikult vähe põhjusega puududa. Puudumisel toob kahe päeva jooksul tõendi (õigeks ajaks) ning vastab järgi tegemata tööd.
  7. On koostöövalmis, keskendudes tunnitööks vajalikule tegevusele- kuulab, mõtleb ja töötab kaasa ning teeb kõik endast oleneva, et tunnis õpitut omandada.
  8. Võtab koolitundi kaasa kõik õppetööks vajalikud õppevahendid, mis on korrektsete ümbrispaberitega, puhtad j a terved.
  9. On sallimatu petmisele ja valetamisele. Ei vaata maha, teeb kõik tööd ise.
  10. Peab lugu headest suhetest, järgib seadusi ja tervislikku eluviisi.
  11. Hoolib teda ümbritsevast keskkonnast, peab puhtust ja korda.
  12. Kannab puhtaid ja terveid, ametiruumidesse sobivaid riideid, mis katavad kogu keha.
  13. Hoolitseb oma keha puhtuse ja korrektse välimuse eest (puhas lõhn, pestud juuksed, ei kasuta meiki)
  14. Telefon on tunni ajal hääletu; ei tohi kedagi vastu tema tahtmist telefoniga pildistada; teisele lapsele saadetud sõnumit loed ainult siis, kui teine seda ise näitab.

  1. Eeskujuliku käitumisega hoolas Ala Põhikooli 8. klassi õpilane:
  1. Käitub õpetajatega ja kaasõpilasega viisakalt ja üksteist arvestavalt ning järgib hea käitumise tava ka konfliktide puhul.
  2. Oskab viisakalt käituda väljaspool kooli; ei suitseta, ei joo, ei tarvita narkootilisi aineid; ei räägi ühistranspordis ja mujal oma koolist, õpetajatest, kaasõpilastest halvasti.
  3. On suhtlemisel talle eakohase käitumisega: ei veiderda, ei aja rumalat juttu, räägib viisakalt, teretab, teietab endast vanemaid inimesi, on lugupidav,.
  4. Suhtlemisel kaasõpilastega on abistav, sõbralik, salliv, vajadusel aitab kodutöödes, väldib ebaviisakat sõnavara. Vajadusel oskab ennast kaitsta, kuid on ennast kehtestav ja kaaslast arvestav.
  5. Suhtub oma Õppetöösse kohusetundlikult. On aktiivne õppija, ilmutades initsiatiivi oma õppetulemuste saavutamisel ja teadmiste omandamisel. Ei häiri tunnis õppimist lobisemise ja mittekaasatöötamisega.
  6. Võtab kooli kaasa kõik õppetööks vajalikud õppevahendid, mis on puhtad ja korralikult hooldatud ja terved.
  7. Väärtustab oma välimuses ja riietuses puhtust ning korda. Järgib puhtuse reeglit ka enne söömist ja peale kehalise kasvatuse tundi.
  8. Riietus on puhas ja korrektne. Tüdrukute riietus peab jääma sündsuse piiridesse st mitte paljastama liigselt keha, koolitundidesse ei sobi spordiriided. Tähtpäevadel ja üritustel kanname pidulikku riietust.
  9. Hoiab kooliruume puhtana ning kannab siseriietust ja sisejalatseid.
  10. Ei tegele tunnis õppetööks mittevajalike kõrvaliste asjadega (mobiiltelefoni, kõrvaklappe, MP3 mängijaid jne)
  11. On aktiivne ja positiivse ellusuhtumisega tubli õpilane, kes väärtustab oma kooli ja vastavalt oma võimetele esindab kooli konkurssidel, olümpiaadidel ning osaleb huviringide töös.
  12. Telefon on tunni ajal hääletu; ei tohi kedagi vastu tema tahtmist telefoniga pildistada; teisele lapsele saadetud sõnumit loed ainult siis, kui teine seda ise näitab.

  1. Eeskujuliku käitumisega hoolas Ala Põhikooli 9. klassi õpilane:
  1. Käitub viisakalt koolis ja väljaspool kooli järgides üldtunnustatud viisaka käitumise tavasid. Õpilane esindab avalikus kohas oma kooli.
  2. Kasutab õpetajaga suhtlemises “Teie” vormi.
  3. Suhtleb õpetajatega ja kaasõpilastega teineteist lugupidavalt, ei solvata, mõnitata ega ähvardata.
  4. On salliv, ei anna hinnanguid üksteise välimuse ja riietuse põhjal.
  5. Tunnis töötab aktiivselt (mõtleb, arutleb, esitab küsimusi, täidab korraldusi, laseb õpetajal õpetada, ei häiri õppetööd) ja aktsepteerib alati kaasõpilaste soovi õppida, väärtustades töörahu, üksteisest lugupidamise ja aususe.
  6. Oma mõtteid ja arvamusi väljendab viisakas ja hea tava järgivas kõnestiilis. Tunnis oma mõtteid väljendada soovides, tõstab käe ja vastava loa saades, väljendab oma mõtteid.
  7. Oskab kuulata kaaslasi ja väljendada oma mõtteid ja arvamusi. On salliv ja lugupidav kõigi arvamuste suhtes.
  8. Kannab alati kaasas tunniks vajalikke õppevahendeid, vastutades nende korrasoleku ja terve väljanägemise eest.
  9. Vahetundides järgib viisaka käitumise tavasid, on rahumeelne ja sõbralik ning arvestab kaaslaste heaoluga (ei kogune koridoride kitsamates kohtades).
  10. Riietus on puhas ja korrektne, mis on sobilik ametiasutuses kandmiseks. Riietus peab jääma hea tava piiridesse .
  11. Järgib hügieeni nõudeid, on puhas ja hooldatud ning hoolitseb oma puhtuse eest ka enne söömist ja peale kehalise kasvatuse tundi.
  12. Õppetööks mittevajalikud esemeid hoiab Õpilane oma kodus või koolikotis ning ei tegele nendega õppetunnis.
  13. Telefon on tunni ajal hääletu; ei tohi kedagi vastu tema tahtmist telefoniga pildistada; teisele lapsele saadetud sõnumit loed ainult siis, kui teine seda ise näitab.
  1. Õpilasel on õigus saada teavet hindamise korralduse ning saadud hinnete ja hinnangute kohta. Õpilasel on õigus teada, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvale hindele ja hinnangule.
  1. Õpilasi ja vanemaid teavitatakse hinnetest ja hinnangutest üldjuhul e-kooli kaudu, vajadusel üks kord veerandi jooksul hinnetelehe kaudu.
  2. Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

18. Kujundav hindamine

  1. Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.
  2. Õppetunni vältel saab õpilane enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet Õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe-ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade) kohta. Kogu õppepäeva vältel annavad pedagoogid õpilasele tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Põhikool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega.
  3. Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni.
  4. Kujundava hindamise ühe vahendina võib kasutada õpimappi. Õpimapp õppimise päevikuna sisaldab nii õppetöid kui ka tööde analüüsija tagasisidet. Õpimappe võib koostada aine-ja valdkonnapõhiselt, läbivate teemade või üldpädevuste kohta.

19. Teadmiste ja oskuste hindamine kui kokkuvõtvate hinnete alus

  1. Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.
  2. Hindamisel viie palli süsteemis, „arvestatud” ja „mittearvestatud”:
  1. Hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase Õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid.
  2. Hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele.
  3. Hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika Õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus.
  4. Hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus.
  5. Hindega „ 1 ” ehk „nõrk” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub.
  6. Hindega „A” ehk „arvestatud” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutust. Kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele.
  7. Hindega „MA” ehk „mittearvestatud” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda hakkamasaamist edasises elus ning õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub.
  1. Viie palli ning „arvestatud“ ja „mittearvestatud“ süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et
  1. A
  1. 50- 100%
  1. MA
  1. 0-49%
  1. 5
  1. 97- 100%
  1. 4
  1. 75 - 96%
  1. 3
  1. 50 - 74%
  1. 2
  1. 20-49%
  1. 1
  1. 0-19%
  1. Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, võib kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega „nõrk” või „mittearvestatud”, seda järele vastata ei saa.
  2. Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega „puudulik”, „nõrk”, mittearvestatud” või on hinne jäänud panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks õppeveerandi jooksul. Erijuhud tuleb õpilasel õpetajaga eraldi kokku leppida

20. Kokkuvõtvad hinded ja järgmisse klassi üleviimine

  1. Kokkuvõttev hindamine on veerandi hinnete koondamine aastahinneteks.
  2. Veerandi hindeks on selle perioodi jooksvate hinnete ja hinnangute koond
  3. Veerandi hinded pannakse välja vabariiklikult kehtestatud õppeveerandi lõpul.
  4. Õpilasele, kelle veerandihinne on „puudulik”, „nõrk”, mittearvestatud” või on jäetud hinne välja panemata, antakse võimalus järgmise veerandi jooksul hinne parandada, temale koostatakse selles õppeaines individuaalne tugiõppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem vastavalt kooli õppekavas sätestatule, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused ja sel juhul ei jää õpilane üldjuhul pikendatud õppetööle suvel.
  5. Kui õppeperioodi keskel on õppeaine veerandihinne jäänud panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, hinnatakse aastahinde väljapanekul vastaval perioodil omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele „nõrk” või mittearvestatud”
  6. klassi lõpus korraldatakse üleminekueksam eesti keeles või matemaatikas. Eksam sooritatakse eelviimasel nädalal enne õppeperioodi lõppu (mai lõpus), kuupäev selgub III veerandi jooksul. Eksami tulemus kantakse tunnistusele.
  7. Veerandihinnete alusel otsustab õppenõukogu, kas viia õpilane järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. Õpilaste järgmisse klassi üleviimise otsus tehakse enne Õppeperioodi lõppu.
  8. Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt veerandihinnetest tuleks välja panna aastahinne „puudulik”, „nõrk” või mittearvestatud” ja 8.klassis üleminekueksam oli „nõrk“ või „puudulik“. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused. Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Aastahinne pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
  9. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik”, „nõrk” või mittearvestatud”, täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema esile toodud kaalutlused, mille põhjal peetakse otstarbekaks jätta õpilane klassikursust kordama.
  10. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik”, „nõrk” või mittearvestatud”. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.
  11. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.
  12. Punktis 8 sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase suhtes, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ette nähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.

21. Põhikooli lõpetamine

  1. Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad”, kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö (kehtib alates 2013/2014. õa) ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul.
  2. Põhikooli lõpetanuks võib lapsevanema või õpilase seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele:
  1. Kellel on üks „nõrk“, „puudulik“ või mittearvestatud” eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne.
  2. Kellel on kahes õppeaines kummaski üks „nõrk“, „puudulik“ või mittearvestatud” eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne.
  1. Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel käesolevas määruses sätestatud tingimustel kooli õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud käesolevas määruses sätestatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel vastavalt „Põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse” § 30 lõike 2 alusel haridus-ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.

6. jagu

Õpilaste ja lastevanemate teavitamine ja nõustamise korraldus

22. Õpilase ja vanema teavitamine ning nõustamine

  1. Kool tagab õpilasele ning vanematele teabe kättesaadavuse õppe ja kasvatuse korralduse kohta ning juhendamise ja nõustamise õppetööd käsitletavates küsimustes. Peamised õppeteemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse õpilasele teatavaks veerandi algul. Sama informatsioon on kättesadav ka e-koolis.
  2. Õpilasele tagatakse vähemalt kooliõe, õpilasnõustaja ja sotsiaalpedagoogi teenus.
  3. Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse temaga vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides. Arenguvestlusel osalevad õpilane, klassijuhataja ja õpilase vanemad. Arenguvestlust viiakse läbi vastavalt kooli direktori poolt kehtestatud arenguvestluse korraldamise tingimustele ja korrale.
  4. Kool korraldab õpilaste ja vanemate teavitamist edasiõppimisvõimalustest ja tagab õpilastele karjääri teenuste kättesaadavuse.
  5. Kooli ja vanemate koostöö koordineerimiseks kutsub direktor kokku vanemate koosoleku arvestusega, et kõigile vanematele antakse vähemalt üks kord aastas võimalus osaleda vanemate koosolekul. Direktor on vähemalt ühe viiendiku klassi õpilaste vanemate nõudmisel kohustatud kutsuma kokku selle klassi õpilaste vanemate koosoleku.

7. jagu

Õpilaste juhendamise ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorraldus

23. Hariduslike erivajadustega õpilased

  1. Hariduslike erivajadustega on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed kommunikatsioonid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid ja muu selline) või taotletavates õpitulemustes.
  2. Õpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet õpilase vajaduste kohaselt. Õpilase võimete ja annete arendamiseks selgitab kool välja õpilase individuaalsed õpivajadused, aitab valida sobivad õppemeetodid ning korraldada vajaduse korral diferentseeritud õpet. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde. Konsultatsioonide ajad on veebilehel.
  3. Kool nõustab vajaduse korral õpilase vanemat õpilase arengu toetamises ja kodus õppimises.
  4. Kui eesti õppekeelega koolis õpib eesti keelest erineva emakeelega õpilane, võib kool õpilase vanema nõusolekul eesti keele õpet korraldada „Eesti keel teise keelena” ainekava alusel.
  5. Eestis vähem kui kolm aastat elanud õpilase puhul võib lapsevanema taotlusel loobuda B-võõrkeele õppest.
  6. Sõltuvalt õpilase hariduslikust erivajadusest võib kool teha talle muudatusi või kohandusi õppeajas, õppe sisus, õppeprotsessis, õpekeskkonnas või taotletavates õpitulemustes. Nende muudatuste tegemisse kaasatakse õpilase vanem. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes riikliku või kooli õppekavaga, tuleb muudatuste rakendamiseks koostada individuaalne õppekava.
  7. Kui individuaalse õppekavaga ettenähtud muudatused ja kohandused ei võimalda riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemusi saavutada, on individuaalse õppekava rakendamine lubatud üksnes nõustamiskomisjoni soovitusel.

24. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorraldus

  1. Tööd HEV õpilastega juhib Ala Põhikooli HEV koordinaator. Töörühma kuuluvad vastava aine õpetajad, sotsiaalpedagoog, vajadusel kaasatakse piirkonna eripedagoog, sotsiaaltöötaja, kooliõde, kasvataja
  • nõustavad õpilasi, lapsevanemaid
  • jälgivad HEV õpilaste toimetulekut
  • määravad õpilase abistamise võimalused
  1. Tugisüsteemi ülesandeks on toetada õpilase arengut vastavalt tema eri vajadusele. Õpilasi toetavad meetmed on jagatud kaheks
  • kooli otsusel rakendatavad meetmed
  • nõustamiskomisjoni otsusel rakendatavad meetmed
  1. Kooli otsusel rakendatavad meetmed on:
  1. Õpiabi ainetunnis /diferentseeritud ülesanded, kohandatud õppevara/
  2. Ainealane õpiabiplaan /koostab aineõpetaja/
  3. Õpiabirühma (parandusõpe) töö
  • suulise ja kirjaliku kõne arendamiseks
  • õpilaste kognitiivsete oskuste arendamiseks /õpiraskustega õpilastele/
  • käitumishäiretega õpilastele
  1. Individuaalse õppekava koostamine /õpitulemusi ei vähendata, erisused on õppesisus, õppekorralduses ja hindamises/
  2. Ainealased konsultatsioonid
  3. Töö pikapäevarühmas
  4. Sotsiaalpedagoogiline nõustamine
  5. Töö õpilaskodu ette valmi stustundides
  6. Meditsiiniline abi /kooliõde/
  7. Suunamine koolivälisele nõustamisele /psühholoog, psühhiaater, neuroloog, Hariduse Tugiteenuste Keskus, nõustamiskomisjon /, töö vastavalt nõustamiskomisjoni otsusele
  8. Töö andekate õpilastega /IÕK, suunamine teaduskoolidesse, huvikoolidesse/

Nõustamiskomisjoni otsuse alusel ja vanemate soovil on koolil õigus kaasata HEV õpilased õpiabirühma (parandusõppesse) vastavalt PGS-ile.

8. jagu

Karjääriteenuste korraldus

25. Karjääriteenus

Karjääriteenuste pakkumine toimub karjäärikoordinaatori vahendusel koostöös Valga Maavalitsuse karjäärikoordinaatoriga ja vajadusel teiste Karjäärinõustamiskeskustega, kus õpilastel on võimalik sooritada kutsevalikutest, vaimsete võimete test ja isiksuse test.

Koolis toimub valikaine "Karjääriõpetus" õpetamine vastavalt Põhikooli riiklikule õppekavale. Kaijääriõpetuse kolm peamist komponenti on järgmised:

  1. Enesetundmine. Õpilane Õpib ennast tundma, kujunevad enesekohased ja sotsiaalsed oskused. Arenevad suhtlemis-ja õpioskused, mis aitavad ennetada koolist väljalangevust.
  2. Õppimisvõimaluste ja töömaailma tundmine. Soodustab sobivate valikute tegemist peale põhikooli lõpetamist. Õpilane oskab märgata muutusi töömaailmas ja väärtustada elukestvat õpet.
  3. Planeerimine ja otsustamine. Õpilasel arenevad planeerimisoskus ja teadlikkus otsuste vastuvõtmisel. Kujuneb oskus kasutada karjääriinfo materjale. Õpilane tunnetab oma vastutust karjääritee kujundamisel ja elus toimetulemisel.

Õpilastel ja vanematel on võimalik saada nõustamist kaijäärikoordinaatori poolt, kes oskab anda konkreetseid soovitusi lähtuvalt õpilase isiksuslikest omadustest ja võimetest ning võimalustest.

9. jagu

Õpetaja töökava koostamise põhimõtted

26. Õpetajate töökava koostamine

  1. Klassiõpetajad ja aineõpetajad kujundavad kooli õppekava alusel välja töökava, mis arvestab klassi omapära ja suundumust, kooli arengusuunda ja eripära, õpilaste vaimseid ja kooli materiaalseid ressursse.
  2. Klassiõpetaja ja aineõpetaja töökava sisaldab vähemalt veerandi jooksul läbitavaid peamisi teemasid, vajalikke õppevahendeid, hindamise korraldust ja planeeritavaid üritusi, millest õpetajad teavitavad õpilasi veerandi algul. Sama informatsioon on kättesaadav ka eKoolist.

10. jagu

Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord

27. Kooli õppekava uuendamine ja täiendamine

  1. Ala Põhikooli õppekava koostamises ja arendamises kasutatakse erinevaid töövorme, töös osalevad kõik pedagoogid . Õppekava koostamise ja arendamise demokraatliku korralduse eest vastutab kooli direktor.
  2. Ala Põhikooli õppekava kehtestab kooli direktor. Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.