AJALUGU

ALA
PÕHIKOOL

Ajalugu

Ala-Taagepera kandi hariduselu alguseks
võib lugeda 1742.aastal Taageperra ehitatud köstrikooli.

Piirkonnas on koolid olnud veel
Karjatnurmes, Aaval ja Alal.

1919.aastal asutati endise Ala kõrtsi
hoonesse Ala Algkool, milles on kool ka praegu. Ruumide vähesuse tõttu hakkas
algkoolis tööle ainult 3 klassi. Esimeseks õpetajaks ja koolijuhatajaks oli
Jaak Pehme. Hiljem töötasid koolis 1.-4.klass, 5. ja 6.klass tegutsesid lähedal
asuvas  Aadu Niilenderi majas.

1927.aasta 1.augustil muudeti Ala Algkool
6- klassiliseks.

1934.aastal kohandati kõrtsihoone
koolimajaks. Oma välimuse on ta säilitanud tänaseni. Ehitamise ajal töötasid
1.ja 2.klass Aadu Niilenderi majas , 3.-6.klassi õpilased õppisid Karjatnurme
koolis.

1936.aastal taasavati Ala 6-klassiline
algkool. Koolijuhatajaks oli Karl Meos.

1944.aastal  oktoobris muudeti kool 7-klassiliseks.

1961.aastal sai  koolist 8-klassililine kool.

1964.aasta kevadel hakati ehitama Ala
koolile uut õppehoonet, mis valmis 28.märtsil 1966.aastal.

1988.aastast töötas  kool 9-klassilisena.

1991.aastal nimetati kool Ala Põhikooliks.

1997.aastal valmis Alal kultuuri- ja
spordikompleks.

1998.aastal sai  kool arvutiklassi.

2002.aastast on koolil 15-kohaline
õpilaskodu.

2003.aastal avati  ettevalmistusrühm 3-6-aastastele lastele.

Samal aastal valmis pallimänguväljak.

2010.aastal liideti kool lasteaiaga  lasteaed-põhikooliks.

Kooli eripäraks on :

 1) asend: Lõuna-Eesti
kaunis ja puhas looduskeskkond Õhne jõe ürgorus

2)Koolimaja vanemas hoones on sündinud
Eesti-Soome kirjanik Hella Murrik- Wuolijoki

3)Koolil on õpilaskodu ja lasteaed

4)Koolil on kooliaed (ilupõõsad,
marjapõõsad, õunapuud, lilled, kiviktaimla, muru)

5)Läheduses asuvad arhitektuuriliselt
huvitavad objektid: Taagepera kirik asukohaga Alal, esimese eestisoost mõisniku
Mats Erdelli kabel Ala kalmistul, Taagepera loss